Eile käisime vaatamas koerte mitteametlikku võistlust kuulekuses. Ühesõnaga, seal võistlesid meie koerast nooremadki koerad ja tegid asju väga hästi. Eks peame ka rohkem treenima hakkama. Samas on nii, et meie koeral pole alati õppimise tuju. Täna hommikul mees võttis ette, et teeme veidi trenni ja koer vaatas niisama kõrvad laiali ei tahtnud midagi kaasa teha. Õppimiseks parem aeg on õhtus, siis on ta rohkem koostööaldis.
Ja lisaks sellele sain ma eile kokku ka oma kooliaegse sõbrannaga. Viimasel ajal on ta aina sagedamini Eestis käima hakanud (ütleb ise ka, et mida vanemaks saab, seda rohkem siia kisub), aga kui ikka elu on aastakümneid mujal olnud, siis on vist väga raske tagasi kodumaale tulla. Veel mõned aastad tagasi rääkis, et pensionieaks ikka tuleb. Aga nüüd on tal juba kaks last suured ja kaks lapselast, kes seal riigis elavad. Kui ta nüüd siia tagasi tuleb, siis on ta oma lastelastele ju samasugune eemal-elav vanaema nagu tema ema tema lastele on. Keeruline küsimus. Aga pensionieani on meil muidugi veel mitukümmend aastat aega, nii, et küllap kõik laheneb elu jooksul. :)
Ja ongi käes pühapäev. Nädalavhetus kisub lõpupoole. Pikk nädalavahetus. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar