Aprillikuu viimane päev

Aprill saab tänasega läbi. Läbi saab ka kuues distantsõppe nädal. Ausalt öeldes, ei jõua ma ära oodata, millal jälle tööle saab. Ma näen, et tegelikult need arvutis tehtud tunnis ei tööta. Ja ma pole ainuke. Ka teised õpetajad ütlevad sama. Lapsed on vait, kuulavad mida ma räägin, teevad vajadusel (ilmselt) ka kaasa. Aga kui palun omale tehtud tööst foto saata, siis eilse seisuga saatis oma tööst pildi 5 õpilast 25-st. Ja vaid kahel neist oli õigesti tehtud. Hoolimata neile saadetud õppevideost, näidetest ja minu jutust. Tunnis küsin, et kas on küsimusi. Vastus on alati, et ei ole, kõik on arusaadav. Aga noh, sel aastal lihtsalt nii on. Loodetavasti järgmise aasta matemaatikaõpetaja saab aru, et nad ei oska seda teemat ja alustab algusest, mitte ei eelda, et see on juba ammu õpitud teema.
Soomes on täna Vappu. Meil Volbriöö.Ehk mais hakkab elutasapisi normaalsemaks muutuma. Ja ilm soojemaks. :)

Kevad

Kevad Kadriorus. Ei ole sel aastal just väga soe, aga kehval ajal käib kah. :)
Koolivaheaeg on läbi. Algas distantsõppe 6 nädal.

Vaheaeg

Vaheaeg möödub kiirelt nagu alati. Kuna seekord on meil  tõesti ka vaheaeg täiesti vaba, siis võtsin plaani, et tegelen kappide koristamisega (ei ole veel jõudnud), raamatute lugemise (ei ole oluliselt rohkem lugenud kui tavapäevadel), pesen aknad ära (ei ole veel jõudnud), vaatan telekast teatrietendusi, kontserte jm (samuti pole veel jõudnud). No kõik on nii nagu tavaliselt. Plaane palju, aga tegusid oluliselt mitte. :)
Laupäeval "käisime" teatris. Aga isegi laupäevaõhtust Estonia etendust pole ma veel vaadata jõudnud. Nii see vaheaeg läheb.
Täna üritan siiski natuke ka tööd teha.

Viies nädal läbi

 Lihavõtted on selleks aastaks läbi. Täna korjan jänesed ja munad kokku ning panen nad kappi järgmist aastat ootama.
Ongi jälle nädal läbi. Seekord mitte ainult nädal, vaid tänasega lõppeb õppeperiood ära. Õppeperiood, millest me koolis saime käia vaid kaks esimest nädalat. Edasi järgnes hüpe tundmatusse.
Vahel tundub mulle ikka, et äkki ma annan lastele liiga palju õppida või äkki nad ei saa ikka aru, aga ei julge minu käest küsida. Küsimise võimalus on neil iga päev olemas, aga kahjuks kasutavad nad seda võimalust harva. Zoomi tundides kohtume ka, aga ega nad sealgi eriti jutukad ole.
Kooli tahavad kõik, aga nagu mina aru saan, siis kooli me sel aastal kõik koos siiski ei lähe. Samas on muidugi aega veel terve kuu ja ehk midagi veel muutub, aga ega ma ausalt öeldes sellesse eriti ei usu.

Minu enda kodune elu on iseenesest mugav. Mulle täitsa meeldib, kui välja jätta see, et trennidesse ei saa ja keegi külla ei tule. Eks mingil määral saab ju kodus ka trenni teha, aga ega ma eriline trennilõvi ei ole ja üksi kodus eriti teha ei viitsi. Aprillis toimuvad meil zoomis ka trennid. Küll vaid kord nädalas, aga tore seegi. Koos on trenni palju lõbusam teha kui üksi.
Pildil minu trennikriitik. Terve trenni ta jälgib mind sellise kriitilise pilguga. Ära ei lähe, magama ei jää. Täpselt nii jälgibki terve trenni. Kord proovisin ukse taha jätta, siis hakkas ust kraapima ja tahtis sisse tulla. :)

Viies nädal distantsõpet

Kuulan siin hetkel poole kõrvaga pressikonverantsi kus räägitakse muu hulgas kooliaasta lõpust.
Jälle räägitakse sellest, et vaja ruttu kool avada õpetajatele, et nad saaksid arenguvestluseid pidada.

No milleks ometi selline nägemus? Mis arneguvestluse pidaja mina hetkel olen? Pigem peaksid vanemad mulle arenguvestluse tegema teemal, kuidas neil viimased kaks kuud kodus läinud on. Mida mina oskan küll neile nende lastest rääkida, kui ma pole lapsi juba kaks kuud näinud?

Ja teine asi, mis mind kulmu kergitama paneb on see, et kõiki lapsi kooli ei lubata, aga vanemad tulgu karjakaupa? Miks õpetaja peab enda tervis ohtu sedma sellega, et vestleb perekondadega nende laste arengust, aga lapsi kooli ei lubata? Aga kui mina vanematega kohtun ja viiruse saan, siis jagan seda ju kõigi järgmiste vanematega, kes selle koju viivad ja oma perekonna samuti nakatavad.
Väga veidrad mured on sel kevadel Haridusameti töötajatel. Selle asemel, et tõeliste probleemidega tegeleda ja neile lahendusi otsida, tekitvad nemad hulga uusi küsimusi juurde.

Ei jäägi nagu midagi muud üle, kui istuda rahulikult kodus ja vaadata kuidas see tsirkus edasi läheb.

Et inimesed paremini kodus püsiksid, selleks aitab ka ilm kaasa. Öösel sadas maha veidikene lund. Õnneks mitte väga palju.

Häid pühi!

 Pasha tellisin sel aastal Päts sahvrist Rakverest. Ilus ja hea ka. Muidu mulle ostetud pasha tavaliselt ei maitse, aga see maitses sama hästi, kui välja nägi. ☺

 Lihavõttemunad ja jänesed.

Midagi, mis on igal aastal olnud. Murumätas tibuga. 🐣

Neljas nädal saab kohe läbi

Täna on juba distasntsõppe neljanda nädala viimane tööpäev. Huvitav, kas lõpp hakkab kauguses läbi udu paistma? Repsi viimaste päevade jutust sain aru, et siiski kaalutakse laste mai keskel kooli lubamist. Mul oli küll vaikne lootus, et ehk lubatakse juba 4.mail kooli, aga ega ma sellesse eriti muidugi uskunud ka.
Tundub, et Reps ise ei tea, millal koolivaheaeg on. Pidevalt räägib, et eriolukord (praegusel hetkel siis) lõppeb ära peale koolivaheaega 4.mail. Koolivaheaeg tegelikult lõppeb ju nädal varem ära.
Mulle tundub, et nüüd on see kodune õpe paika loksunud. Endal on mul küll hirm, et äkki annan liiga palju õppida, aga lapsed ütlevad, et ei ole palju ja kui vaadata kodust tööde esitamise kellaaega, siis tõesti, enamus esitavad tööd juba hiljemalt 11-ks ära. Saa siis aru. Koolis me küll tunnis nii palju teha ei jõua. Ükski vanem ei ole ka märku andnud. Ma kirjutasin neile juba mitu nädalat tagasi ja ütlesin, et kui keegi jääb hätta, andku teada. Aga vaikus. Järelikult siis on kõik hästi.

Aga homme on juba suur reede. Saab kolm päeva kodus olla ja puhata. :)