Porvoo

 Veel teistki korda sattusin augustis Soome. Seekord Porvoosse, venna perele külla.

 Porvoo vanalinn on ikka väga armas. Parajalt väike. Kui niisama jalutada, siis piisab paarist tunnis täiesti. Samas on seal väga armasaid väikeseid poekesi ja kui neid ka külastada, siis on muidugi rohkem aega jalutaskäigusk vaja.

 Sügis ei ole enam kaugel.

 Üks pilt veel koduteel Suomenlinnast.

Ja Silja laevast. Ning läbi me reis jälle oligi.

Helsingi

 Kevadisel koroona-perioodil oli mul kaks suurt soovi: tahtsin minna Helsingisse ja SPA-sse. Miks just need kaks asja, ei teagi. Helsingis on  üüd käidud. SPA-sse pole veel jõudnud. Septembris ehk...

 Senaatintori väljakul on sel suvel suur kohvik. Minu meelest oli kuskil kirjas, et lausa jäätisekohvik, aga tegelikult pakuti seal kõike. Pitsast kuni veinideni välja. Laudu oli palju ja laudadel pikad vahed. Mõnus oli päikese käes istuda ja kohvi juua.

 Eesmärki meil tegelikult ei olnudki. Läksimegi lihtsalt Helsingisse jalutama ja kohvikutes käima. :)

Järgmine kohvipaus.
Tore väike reis oli. Millegipärast on Helsingi viimastel aastatel meie reisiplaanidest alati välja jäänud. Tegelikult peaks selliseid päevi tihedamini korraldama.

Veidi kultuuri ka

Paar päeva tagasi käisime ka selle suve esimesel kontsertil. Saatpalu ja Rebane Dagö lauludega. Õhtu oli soe ja laulud tuttavad. Ainult mingid mutukad üritasid minu kontserdielamust häirida. Veider oli see, et meie neljasest seltskonnast ründasid nad ainult mind. :)
Üks teater järgmisel nädalal ja kontsert augusti lõpupoole peaks veel ees ootama (kui hästi läheb).

Lõuna-Eesti

 Kolmas minireis viis meid Lõuna-Eestisse. Jällegi, ei midagi uut, ikka sugulased/sõbrad on vaja kord aastas üle vaadata.
Esimese õhtu ja öö veetsime Tartus. Igaks juhuks küll linna ei läinud, vaid poes käisime korra.  Teisipäeval võtsime suuna Võru ja Haanja peale ning õhtuks läksime Otepääle sõpradele külla.

Kolmapäeva hommik ja pool päeva kulus lobisemisele, aga siis oli ka aeg kodu poole tulema hakata. Rohkem pilte isegi ei teinud, kui viljapõllust Tartus (tegelikult küll vormiliselt mõnisada meetrit Tartust väljas) ja pihlakatest Otepääl.
Tundub, et puhkus hakkab vägisi otsa saama. Tõsi, seekord on see puhkus (kui nii öelda võib, aga kodus olemine siiski) kestnud juba varsti pool aastat. Nüüd võiks juba tööle minna küll. :)

Suvehetked

 Selle aasta suve juurde kuuluvad kahtlemata trennid. Kui kevadel oli pikk paus, siis suvel enam teist pausi teha ei saa. Pildil siis Tupsu, kelle pääsukese-jalga treener üritab sirgemaks saada.

Pärnu

Teine suvine minireis oli loomulikult Pärnusse. Pärnust ei saa me ühelgi suvel (ja mitte ainult suvel) üle ega ümber, sest seal elavad mul abikaasa vanemad.
Esimesel päeval oli tegelikult täitsa rannailm. Hommikusel jalutuskäigul olime koeraga seal peaaegu ainsad, sest ilm oli väga pilvine. Vihma tegelikult ei sadanud.

 Aga oli kuidagi pime ja ähvardavalt tormine.

 Läti poolt tuli nii sünge pilv, et arvasin meid koeraga paduvihma kätte jäävat. Õnneks suundus pilv ära merele.

 Meie armas öömaja. Koerad lubatud.
Tegelikult on selle öömajaga nii, et mulle meeldib, aga mehele eriti mitte. Järgmisel aastal peaksime omale uue ööbimispaiga leidma (või siis ilmselt mitte, sest nagu teada, suvi tuleb alati ootamatult ja äkki on öömaja tarvis :D)

 Käisime lõpuks Sindi kärestikku vaatamas. Lõpuks sellepärast, et plaanisime sinna minna juba jaanuarist saadik. Aga kuna me tavalist käime ühepäevastel külastustel, siis pole kunagi jõudnud. Seekord siis läks õnneks.

Vahva kuju. Kahjuks sellise koha peal, kus eriti inimesi ei liigu.

Sindi ujula. Mulle tundub, et edaspidi peaks hoopis siia ujuma tulema, sest siin saab kiiremini ujutud kui rannas. Samas rannas on kahtlemata mõnusam.

 Kärestiku kõrval oli tegelikult selline maailmalõpufilmi meeleolu.

Pardipere Jaansoni raja juures. Äi ütles, et tema meelest ei ole pardid, vaid oli mingi muu lind. Aga ma enam ei mäleta mis lindu ta pakkus. No igatahes olid partide moodi. :)
Pärnus oli tegelikult päris palju suvitajaid. Selline mõnus väikelinna melu. Ootamatult palju oli siiski soomlasi. Tekitasid sellise turvalise tunde (nagu oleks täiesti tavapärane suvi).

August

August on käes. Suvi möödub kuidagi eriti kiiresti. Kolm nädalat veel ja ongi juba (loodetavasti) vaja tööle minna.
Vahepeal oli meil oma "isiklik" valvekajakas. Nii kui köögis midagi laua peale jäi, oli kohe kajakas kohal. Kui süüa tegid, siis pikeeris pidavalt aknast mööda ja hoidis silma peal kõigel, mis köögis toimus. Nüüd on ta õnneks kuhugi ära kadunud. Oligi pisut tüütu olla kogu aeg valve all. :)