Sügisene Pärnu

 

Sügis Pärnu jõe ääres.

Kuldne. 

Pärnu

Teine suvine minireis oli loomulikult Pärnusse. Pärnust ei saa me ühelgi suvel (ja mitte ainult suvel) üle ega ümber, sest seal elavad mul abikaasa vanemad.
Esimesel päeval oli tegelikult täitsa rannailm. Hommikusel jalutuskäigul olime koeraga seal peaaegu ainsad, sest ilm oli väga pilvine. Vihma tegelikult ei sadanud.

 Aga oli kuidagi pime ja ähvardavalt tormine.

 Läti poolt tuli nii sünge pilv, et arvasin meid koeraga paduvihma kätte jäävat. Õnneks suundus pilv ära merele.

 Meie armas öömaja. Koerad lubatud.
Tegelikult on selle öömajaga nii, et mulle meeldib, aga mehele eriti mitte. Järgmisel aastal peaksime omale uue ööbimispaiga leidma (või siis ilmselt mitte, sest nagu teada, suvi tuleb alati ootamatult ja äkki on öömaja tarvis :D)

 Käisime lõpuks Sindi kärestikku vaatamas. Lõpuks sellepärast, et plaanisime sinna minna juba jaanuarist saadik. Aga kuna me tavalist käime ühepäevastel külastustel, siis pole kunagi jõudnud. Seekord siis läks õnneks.

Vahva kuju. Kahjuks sellise koha peal, kus eriti inimesi ei liigu.

Sindi ujula. Mulle tundub, et edaspidi peaks hoopis siia ujuma tulema, sest siin saab kiiremini ujutud kui rannas. Samas rannas on kahtlemata mõnusam.

 Kärestiku kõrval oli tegelikult selline maailmalõpufilmi meeleolu.

Pardipere Jaansoni raja juures. Äi ütles, et tema meelest ei ole pardid, vaid oli mingi muu lind. Aga ma enam ei mäleta mis lindu ta pakkus. No igatahes olid partide moodi. :)
Pärnus oli tegelikult päris palju suvitajaid. Selline mõnus väikelinna melu. Ootamatult palju oli siiski soomlasi. Tekitasid sellise turvalise tunde (nagu oleks täiesti tavapärane suvi).

Pärnu jõe ääres pärast suurt tormi

 Paar päeva pärast suurt tormi, oli jõe vesi ikka veel kõrge.

Vähemalt ühes kohas lausa läbipääsmatu. Siis oli vaja veidi ronimist harrastada. ☺