Lõuna-Eesti

 Kolmas minireis viis meid Lõuna-Eestisse. Jällegi, ei midagi uut, ikka sugulased/sõbrad on vaja kord aastas üle vaadata.
Esimese õhtu ja öö veetsime Tartus. Igaks juhuks küll linna ei läinud, vaid poes käisime korra.  Teisipäeval võtsime suuna Võru ja Haanja peale ning õhtuks läksime Otepääle sõpradele külla.

Kolmapäeva hommik ja pool päeva kulus lobisemisele, aga siis oli ka aeg kodu poole tulema hakata. Rohkem pilte isegi ei teinud, kui viljapõllust Tartus (tegelikult küll vormiliselt mõnisada meetrit Tartust väljas) ja pihlakatest Otepääl.
Tundub, et puhkus hakkab vägisi otsa saama. Tõsi, seekord on see puhkus (kui nii öelda võib, aga kodus olemine siiski) kestnud juba varsti pool aastat. Nüüd võiks juba tööle minna küll. :)

Suvehetked

 Selle aasta suve juurde kuuluvad kahtlemata trennid. Kui kevadel oli pikk paus, siis suvel enam teist pausi teha ei saa. Pildil siis Tupsu, kelle pääsukese-jalga treener üritab sirgemaks saada.

Pärnu

Teine suvine minireis oli loomulikult Pärnusse. Pärnust ei saa me ühelgi suvel (ja mitte ainult suvel) üle ega ümber, sest seal elavad mul abikaasa vanemad.
Esimesel päeval oli tegelikult täitsa rannailm. Hommikusel jalutuskäigul olime koeraga seal peaaegu ainsad, sest ilm oli väga pilvine. Vihma tegelikult ei sadanud.

 Aga oli kuidagi pime ja ähvardavalt tormine.

 Läti poolt tuli nii sünge pilv, et arvasin meid koeraga paduvihma kätte jäävat. Õnneks suundus pilv ära merele.

 Meie armas öömaja. Koerad lubatud.
Tegelikult on selle öömajaga nii, et mulle meeldib, aga mehele eriti mitte. Järgmisel aastal peaksime omale uue ööbimispaiga leidma (või siis ilmselt mitte, sest nagu teada, suvi tuleb alati ootamatult ja äkki on öömaja tarvis :D)

 Käisime lõpuks Sindi kärestikku vaatamas. Lõpuks sellepärast, et plaanisime sinna minna juba jaanuarist saadik. Aga kuna me tavalist käime ühepäevastel külastustel, siis pole kunagi jõudnud. Seekord siis läks õnneks.

Vahva kuju. Kahjuks sellise koha peal, kus eriti inimesi ei liigu.

Sindi ujula. Mulle tundub, et edaspidi peaks hoopis siia ujuma tulema, sest siin saab kiiremini ujutud kui rannas. Samas rannas on kahtlemata mõnusam.

 Kärestiku kõrval oli tegelikult selline maailmalõpufilmi meeleolu.

Pardipere Jaansoni raja juures. Äi ütles, et tema meelest ei ole pardid, vaid oli mingi muu lind. Aga ma enam ei mäleta mis lindu ta pakkus. No igatahes olid partide moodi. :)
Pärnus oli tegelikult päris palju suvitajaid. Selline mõnus väikelinna melu. Ootamatult palju oli siiski soomlasi. Tekitasid sellise turvalise tunde (nagu oleks täiesti tavapärane suvi).

August

August on käes. Suvi möödub kuidagi eriti kiiresti. Kolm nädalat veel ja ongi juba (loodetavasti) vaja tööle minna.
Vahepeal oli meil oma "isiklik" valvekajakas. Nii kui köögis midagi laua peale jäi, oli kohe kajakas kohal. Kui süüa tegid, siis pikeeris pidavalt aknast mööda ja hoidis silma peal kõigel, mis köögis toimus. Nüüd on ta õnneks kuhugi ära kadunud. Oligi pisut tüütu olla kogu aeg valve all. :)

Suvehetked

Teel mänguväljakule. Ega kauaks seda rõõmu ei jätkunud, varsti jäime paduvihma kätte. :)

Äike

Viimastel aastatel on lausa traditsiooniks saanud see, et vähemalt kord suve jooksul on tohutu paduvihm ja Tallinna tänavad upuvad.  Tegelikult on lausa mu oma kodutänav uputustega silma paistma hakanud.
Olin esmaspäeval koeraga õues, kui kaugemalt hakkas müristamist kostma. Koeral on selliste helide peale ülihea kuulmine ja nagu arvata võis, pööras ta kohe sammud kõige otsemat teed kodu poole. Koduaknast vaadates oli näha, et kohe tuleb üks äikesetorm kaela. Pildilt pole aru saada, aga pilvega kaasnes ka tohutu tuul.

 Hetk hiljem ei olnud enam vastasmajagi hästi näha. Kõva rahe koos paduvihmaga.

Isegi telefoni ilmateade näitas äikest. :)
Samas mu vanemate juures, teises Tallinna otsas, tuli vaid paar piiska. Ei mingit vihma, rahet ega äikest.

Hiiumaa

 Nädal tagasi käisime esimesel selle suve minireisil. Seekord Hiiumaal. Ma käisin viimati Hiiumaal 18 aastat tagasi. Sinna minek tundub aeganõudev ja seetõttu sai külastust suvest suvesse aina edasi lükatud.

 Hiiumaal oli mõnus nagu ikka. Kuna meil elavad seal ka tuttvad, siis vanasti sai saarel tihti käidud ja seega oli kõik tuttav. Ristimägi.

 Hiiumaa elu juurde kuulub kindlasti ka oma käega mustikate korjamine ja söömine.

 Meie öömaja oli Tahkuna poolsaarel. Esimesel päeval oli plaanis ka Tahkuna tuletorni külastamine.

 Meie mõnus ööbimispaik. Koerad on lubatud. :)

 Mereni oli majast umbes 150 meetrit.

 Esimene õhtu oli veidi tormine.

 Teisel päeval tegime saarele ringi peale. Kõpu tuletorn.

 Käisime ka Ristna tuletornis. See pilt küll on veel Kõpus tehtud.

 Kadakamarjad.

 Sääre tirp.

Operaator Kõps, kes meie reisi jäädvustas.

 Viimasel päeval käisin rannas. Kuidas siis nii, et Hiiumaal olles meres ujumas ei käi? Üllataval kombel oli meri täitsa ujutava soojusega. Väga hea ujumiskoht oli, sobis nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ujumiseks ei pidanudki kilomeetrit maha kõndima nagu Tallinna randades.

Ja oligi aeg koju sõita.
Aeg läks kiiresti, kogu aeg oli midagi teha. Jõudsime ka oma tuttavad saarel üle vaadata. Kohtusime üle 18 aasta, aga seda vahepealset pikka pausi nagu poleks olnudki. :)