Jaanid ka juba möödas

 Kui me tavaliselt teeme jaanilaupäeval vanemate juures pisiskest lõket, siis koroonakevadet lõpetasime üle pika aja korraliku jaanitulega. Lõke oli võimas, üle hüpata soovijaid ei olnud.

 Jaanilaupäev ise oli kuum, aga õhtul läks siiski üsna külmaks. 14 soojakraadi mõnel teisel aastal oleks ju üsna hea olnud, aga seekord tähendas see seda, et varbad hakkasid külmetama. :)

Päikeseloojang.

 Iga talu õuel on sel aastal oma jaanituli.

 Ka bänd oli täiesti olemas (seetõttu minagi sinna jaanitulele sattusin).

Inimesed oli toredad. Nii palju tantsimist ma varasematelt pidudelt küll ei mäleta. Peaaegu kõik tantsisid. Öösel toodi välja veel ülisuur Eesti lipp. Igati rahvuslik jaanilaupäev. :)

Suvi

 Jaaninädala ilmaennustus. See tuleb kohe kirja panna, sest sellist ilma jaanipäeval tavaliselt ei näe. Tundub, et seekord võib vist suusajoped ja mütsid koju jätta.

Suve esimesel hommikul tehtud pilt. Millegipärast seostub mul just selline jalgrada heinas suve ja lapsepõlvega. Sellist rada mööda kõndisime vanasti Lagedile vanavanaema juurde (bussipeatusest vanaema majani) ja vanaema juurest ujuma viis samasugune tee. Nüüd hommikuti koeraga väljas käies olen leidnud koha, kus saan samuti jupi sellist rada mööda kõndida. Igahommikune nostalgialaks. :)
Tänasest algas ka puhkus.

15.juuni 2020

 Täna on viidipäev. Seda on peetud vanasti ka aasta kõige lühema ööga ööpäevaks.
Koroona hakkab hetkel Eestis läbi saama. Täna oli ainult üks nakatunu. Euroopa avab sisepiire (saab jälle Soome minna) ja Eestis avatakse taas kinod.
Maailmas kahjuks möllab haigus ikka edasi, aga hetkel Euroopas hakkab elu tagasi normaalseks muutuma.

Täna oli ilus soe suveilm.

Rootsi prints Nicolas saab täna 5-aastaseks.
Meie pere sai täna juurde uue pisikese liikme. Mina sain kolmada lapselapse. Tupsu sai kahe väikese venna suureks õeks ja Väike Vend sai üleöö Suureks Vennaks.

Veel üks lõpetamine

 Kolmapäeval oli 9.klasside lõpetamine. Harjumatult vara, aga koroonakevadel ei olnud ju 9.klassi lõpueksameid. Miks siis aktusega venitada? 9 aastat on läinud ühelt poolt vaadates ülikiirelt. Samas oli see 9 aasta tagune äikesetormine 1.klassi aktus ikka väga ammu. :)

 Ettevalmistused olid põhjalikud. Palju oli teisiti kui tavapärasel lõpuaktusel. Alustades sellest, et fuajees olid lauad, kuhu lapsed pidid panema lilled, mida nad tahtsid õpetajatele anda. Lõpetades sellega, et tavaliselt istuvad lõpetajad laval, nüüd aga istusid nad saalis. Seal kus tavaliselt on vanemate kohad. Ja loomulikult palju muid muudatusi oli ka. Tunnistus ja kiituskirjad/tänukirjad olid kotis ning 9.klassi õpilased tegid lõpetajatele banketi asemel hoopis lillekimbu. Muidu oleksid lõpetajad ilma lilledeta jäänud.
Kohal tohtis olla täpselt 100 inimest ja seetõttu olid kõik inimesed loetud.

 Lapsed täitsid enne aktust korralikult kõik nõuded, panid lilled sinna kuhu vaja. Aga kui aktus läbi sai, siis enamus tõi oma lilled laualt ära ja tulid ikka andsid isiklikult õpetajatele lilled üle. Koos kallistustega. Mis oli palju armsam kui lauapealt oma lilli otsima minna.
Minu tohutu suur lillesülem. Klassi poolt oli ühine lillekimp, aga lisaks sellele olid vist küll peaaegu kõik tüdrukud veel eraldi lilled toonud. Esimene õpetaja on tore olla, enamus probleeme tekib ju ikka põhikoolis ja nii jäädki lastele meelde kui "parim" õpetaja. :)

 Mul pole vist isegi 1.septembril nii palju lilli olnud. Ja mis kõige toredam: kõik lilled ärkasid uuesti ellu. Kui nad vaasi panin, siis oli küll tunne, et mõnest vist enam asja ei saa.

Lilleuputus. 

Sel ajal kui normaalsed inimesed naudivad suve...

 ... on uisutajad õhinas, et jälle jäähalli saab. Seda pilti oskavad hinnata vist ainult pika jääpausi üle elanud uisutajad. See lõhn, jäämasin ja ilus läikiv jää. :)

Kohe-kohe saab jääle...

Jälle üks periood läbi

 Jälle üks klass sai "ära antud". Ma tõesti enam ei saa aru, alles ma nad ju sain? Alles mul oli 1.klass ja nad olid nii väikesed. Klassiõpetaja õnnetus on see, et kasvatad lapsed "inimesteks" kellega saab juba maailmaasju arutada ja kellega saab huvitavates kohtades käia ning siis annad nad edasi. Ja alustad jälle pisikestega otsast peale. Jälle aabits ja Nukuteater ja Mänguasjade muuseum. :)
Meie viimane ühine aasta ju oli ka nagu ta oli. Kõik toredad kevadised üritused jäid ära. Jäi ära ühine klassilõpetamine. Lihtsalt äkki oli koolilõpp ja teadmine, et järgmisel aastal on neil uus klassijuhataja.

Üleval pildil on lastekink ja alumisel kink suurte poolt. Vähemalt nii mulle öeldi. Igatahes väga armas kingitus. Ma kohe mõtlen nüüd kuhu seina see pilt panna.
Ja koolis on mul veel kotitäis kommi.

Nüüd tuleb harjuda jälle hommikuse äratuskellaga ja tööl käimisega. Need 2,5 kuud olid tüütud (mulle ei meeldi tundide kaupa arvutis istuda), aga teisest küljest väga mugavad. Kõik kulges rahumeelsest, mingit kiirustamist ja aja peale jooksmist ei olnud.

Juuni

Jälle uus kuu. Nüüd tuleb harjuda sellega, et tasapisi, väikeste sammudega, peab hakkama jälle tööl käima. Täna olin koolis 1,5 tundi. Kui koju jõudsin olin surmväsinud. Isegi koeraga õue ei jõudnud kohe minna. Mis saab siis, kui on vaja pikemalt tööl viibida ja tööd ka veel teha? :)

Täna oli meie klassi kord õpikud tagastada. Kapivõtmed koguda (kappide sisu oli ka vaja koju viia) ja kunstiõpetuse tööd ning vahendid oli samuti vaja koju toimetada. Natuke oli tegemist, aga päris töö see ju siiski ei olnud. Aga oli väga väsitav päev. :)