Jälle kooliaasta läbi

 Alles oli 1.september ja täna juba jagasin tunnistusi. Tahaks nagu kirjutada, et sel õppeaastal viimast korda, aga tegelikult nii esimest kui ka viimast korda, sest tänapäeval saabki tunnistuse vaid õppeaasta lõpus. Ka laste arvates läks see aasta ülikiiresti. Hoolimata sellest, et õppeaasta ise oli pikem kui varasematel aastatel.
Eks see selline katsetamise aasta oli. Mul on alati olnud kombeks käia klassiga veerandi lõpus muuseumis. Sel aastal aga olid perioodilõpud lihtsalt äkki keset õppimist ja vaheajad samuti ning ma ei suutnudki muuseumiskäiku kuskile planeerida. Eks sügisel pean selle peale varem mõtlema hakkama.
Kevadisel klassiekskursioonil käisime Kilpla külas. Väga tore käik oli. Ja kohapealne giid oli väga vahva. Lapsed kuulasid päris hästi. Oli tegevusi, oli juttu. Kõike parasjagu. Ka portselanimaalimist said proovida.

Meie Tupsu tutvumas kilplasega. Lähemale igaks juhuks ei julgenud minna. :)

Tänu kooliaasta pikenemisele aga pole juunis enam eriti tööpäevi jäänudki. Homme on meil selline traditsiooniline aastalõpu päev, kus midagi olulist eriti ei tehta. Joome kohvi, jutustame - nii see homne päev kulgeb. Siis on mõned töised päevad jäänud, nende jooksul peaks ilmselt kolima uude klassi. Siis õpetajate väljasõit, 9.klasside aktus ja ongi juba puhkus käes.
Ehtsa eestlasena peaks lõppu mainima, et ööd hakkavad varsti pimedaks minema ja kaugel need jõuludki enam on. :)

Harjumaa laulupidu

 Vahepeal on igasuguseid asju juhtunud. Nagu näiteks toimus juuni alguses Harjuma laulu- ja tantsupidu. Minu klass küll seekord ei tantsinud, aga kuidagi juhtus nii, et mind määrati mudilaskoori juurde. Ja ikka sain ilusa laupäevase päeva veeta staadionil. :)

Õnneks ilmaga vedas ja tegelikult ei olnud ei ülikuum ega ka mitte külm ilm. Aga oli just selline "ärapõlemise" ilm. Hoolimata sellest, et kreemitasin ennast korduvalt õnnestus mul päris kõva "joodikupäevitus" hankida. Ja kuna ma üldsielt rannas ei käi, siis mul ilmselt selline päevitus terveks suveks püsima ka jääb. :)

Kopli

 Siis kui ilmad veel ilusad ja soojad olid, käisime ükspäev ratastega koplis sõitmas. Meie mõlema lapsepõlv on möödunud sealkandis. Kui lapsed olime, käisime isegi kõrvutiolevates lasteaedades. Ja mul on tunne, et ma olen teda lapsena näinud. No lihtsalt on üks mälupilt mida ämm kord rääkis ja mul on tunne nagu oleksin ma lapsena seda näinud. Selline veider asi. :)

 Aga kui minu lapsepõlv möödus pelgulinnas, siis tema oma üsna kopli tagumises otsas. Sellesama täna ääres kus pilti tegin. Maju siin küll enam ei ole. Tänava lõpus paistab juba meri. Ilus koht ju iseenest, aga elada siin ikkagi ei tahaks.

Käisime ka kopli liine vaatamas. Sinna kuhu nüüd uued majad ehitatakse (ülemine pilt tegelikult on sealt tehtud). Aga hoolimata sellest, et kindlasti tehakse see koht ilusaks, siis no sinna elama kolida ikka ei tahaks.
Aga nostalgia mõttes on seal ringi tiirutada päris mõnus. Tulevad meelde hetked lapsepõlvest. Vahel käisime sõbrannadega ka koplis. Enamasti suvel, siis oli vahel igav ja sai rohkem ringi kolatud. Vanaema tegelikult ei lubanud üle raudtee minna (nüüd enam raudteed polegi), aga eks me vahest harva ikka läksime. Kopli pargis oli mingi hiigelvana lõbustuspark.Sinna oli meil kohe eriti keelatud minna. Vanaema ütles, et surnuaias ei käida mängimas. Aga noh, eks see lõbustuspark ikka meelitas. Eriti tore oli see, et kuna seal keegi väga ei käinud, siis vahel panid need inimesed (ma isegi ei mäleta, olid need mehed või naised, noored või vanad, keegi seal oli, aga kes, seda ei mäleta üldse) meil lihtsalt kettkarusselli käima ja lasid sel käia niikaua kuni me hüüdsime, et nüüd aitab. :)
Kas seal peale kettkarusselli veel midagi oli, seda ma ka ei mäleta. Aga kopli pargi kettkarusselli näitab ka ühes Baskini lavastuses. Ma loodan, et panin õige lingi. :)
Sellised mälestused siis. Hakkad ühte kirjutama, lõpetad hoopis teise looga.

Juuni

Reede õhtul.
Reedel oli 9.klasside eesti keele eksam. Ja kui kooli on lõpetamas ligi 75 õpilast ja koolis on vaid kaks põhikooli eesti keele õpetajat, siis keegi võiks ju neile töid parandama appi minna. Mina lahkusin koolist veidi enne 17. Jõudsin parandada natuke rohkem kui ühe klassi jagu töödes kaks ülesannet. Eks homme kuuleb, mis kell teised lõpetasid. Ja tõenäoliselt parandatakse neid veel ka esmaspäeval. Õpetajate elu läheks kohe kindlasti lihtsamaks, kui lõpueksamid ära kaotatakse. :)

Sel aastal on oravad kohe eriti ülbeks läinud. 1.juuniks oli minu lillekast selline. Kui varasematel aastatel sõid nad kasti augustiks õitest tühjaks, siis sel aastal said õied söödud juba juuniks. Nüüd panime kasti tassiga vett, sest hakkasime mõtlema, et äkki oravatel janu ja lootsid lilledest vett saada. Ja tegelikult ega ma ei teagi kas on lootust, et nüüd veel uued õied kasvavad. Kardan, et tuleb uued taimed osta.

Rabarberikookide aeg

Ainult mai ja juuni algus on aastas see aeg kui kogu aeg tahaks rabarberikooli teha. Sel aastal olen neid juba mitu jõudnud teha, oma viis vist vähemalt. :)

Sirelid õitsevad ja kastanid ja veel on kollaseid võililli, kõik ei olegi veel ära õitsenud. Nii mõnus ja soe aeg on, mulle kohe meeldib nii tööle hommikul minna. Üldse ei häiri see varajane ärkamine. Ok, veidi raske ikka on, aga valgus ajab iseenesest une ära. Mõnus on hommikul koeraga ringile minna, kui ei pea pakse riideid selga toppima. Juba vist kolmas nädal suvist soojust ja see on mõnus! :)

Eelmisel laupäeval vaatasin printsi pulmi. Terve päev kulus pulmade vaatamiks, pärast oli veel dokfilm ja õhtul mängufilm ka. Seda viimast ma arvasin, et ei viitsi vaadata, aga lõpuks ikkagi jäin vaatama ja kuigi see film kubises faktivigadest, oli ikka tore vaadata.
Nii see maikuu rahulikult kulgeb. Ainult üks nädal ongi jäänud ja siis algab juuni.

Pardiralli

Pardiralli pardid on ostetud. Ikka 4 parti nagu alati. :)

www.pardiralli.ee

Toomingad õitsevad

Kevad on käes. Täiega. :)
Tegelikult pigem isegi suvi mitte kevad. Eelmisel aastal soojakraadid nii kõrgele ei jõudnudki terve suve jooksul tõusta. Enne tuli sügis peale. Aga nüüd on juba teist nädalat järjest suvi.
Tööl on ka soojaga mõnus. Lapsed on uimased kui porikärbsed, mina samuti. Nii me siis kulgeme neid viimaseid nädalaid rahulikult suve poole. Ülehomme on juba esimene tasemetöö 6.klassile. Iseenesest on ju veel 4,5 nädalat aasta lõpuni aega ja minul veel üks teema läbi võtmata. Loodetavasti siis seda teemat tasemetöös sees ei ole ka. Grammatika on selleks aastaks kõik võetud, aga sugulaskeelte kohta võib muidugi küsimusi olla küll. Aga, tegelikult... mis seal vahet on? Pärast seda kui tasemetööd arvutisse kolisid, on see kuidagi nii teisejärguliseks muutnud, et isegi tulemused ei huvita enam. Isegi lapsi mitte. :)

Eurovisiooni kohta veel niipalju, et ei oskagi midagi kommenteerida.
Iseenesest mulle isegi Iisraeli lugu meeldis, aga võidulooks poleks ma seda küll pannud. Esikümnesse ehk pakkunud. Samas ega mulle Küprose lugu võitjana rohkem meeldinud poleks. Nii et vahet pole, kes võitis.
Meie pere andis hääled Soomele (vaat sellest ma ei saa aru, miks Soome nii taha jäi), Prantsusmaale, Tśehhile ja Leedule. Igatahes Eesti lool läks ju väga hästi. Eks järgmisel aastal võidab ehk parem lugu. :)