Aasta läbi

Nagu ikka kooliga seotud inimestel tavaks, nii ka mina loen hoopis õppeaastaid.
Minu pisikesed tüdrukud on juba 5.klassi õpilased.
Pilt on ühe tüdruku ema saadetud meie koooli tantsulastest, kellest suur osa tüdrukuid on minu klassi lapsed. :)

Niguliste muuseum

Ma ei tea kuidas tüdrukutele meeldis, aga mina olen küll tänasest käigust vaimustuses. Kuna jõudsime veidi varem kohale, siis tuli meiega kõigepealt rääkima turvamees ja natuke aega hiljem veel üks mees. Ja kui selgus, et me oleme huvitatud nende alatrist, siis kutsus ta meid kohe lahkelt sisse. See teine mees osutus hiljem muuseumi direktoriks. :)
Tüdrukutel lubati altarile minna päris lähedale. Kohe nii lähedale, et turvasüsteem hakkas piiksuma. Siis tehti ekstra meie jaoks lahti altar, mida tehakse lahti vaid kolm korda (päeva) aastas (nigulapäevadel). 
Plaanitud ühe tunni asemel viibisime me seal ligi kaks tundi. Nigulistes töötavad eriti vahvad ja suurepärased, oma tööd armastavad inimesed. Seal oli niivõrd mõnus olla, et kohe kahju oli lahkuda. :)

Ilusaid kohti Eestimaal

 Sai jälle Eestimaad kaemas käidud. Ehk siis kevadine klassiekskursioon. Seekord Ida-Virumaale. Käisime Toilas Oru pargis, Kohtla kaevandusmuuseumis (mis on väga ägedaks tehtud viimase viie aastaga), Valaste juga vaatamas (miks vaateplatvormi ometi korda ei tehta?).

Ja lõpuks väike piknik Uljaste järve ääres. Maha sõitsime kokku umbes 350 km.

Lasteaia lõpetamisest

Käisin reedel oma ristitütre lasteaia lõpetamisel. Pole ammu enam lasteaiaealiste üritustel käinud. Ja seekord sain ikka tõsise ehmatuse osaliseks. Mis on juhtunud meie noorte lastevanematega? Lapsed möllasid terve ürituse ajal kirikus ringi ja mitte keegi ei keelanud neid.
Niikaua kui esinesid kooliminejad, niikaua oli veel kirikus vaikus. Aga pärast veidi nooremate laste rühmade esinemist läks kaos lahti. Esinemisjärjekord oli vanematest pisemateni ja kui oli käes kõige nooremate esinemise aeg, siis neid ei olnud enam võimalik kuulda. :(  Just nende laste esinemine, kelle vanemad ehk ikka tahtsid ma lapsi kuulda, kellele see ehk oli esimene suurem rahva ees esinemine. Mulle tundus, et pastor tahtis lapsi keelama minna, aga mõtles siis ümber ja läks tagasi.
Ja siinjuures ei pea ma silmas mitte aasta ega paari vanuseid lapsi, vaid ikka suuri, 4-5-6 aastaseid. Nad lihtsalt jooksid mööda kirikut ringi ja mitte üks jooksva lapse vanem ei tõusnud püsti, et oma last kinni püüda ja enda kõrvale istuma toimetada.
Veidi ma ei saanud aru ka kasvatajatest -  mina oleksin kasvatajana kindlasti sellesse rallisse sekkunud ja palunud vanematel lapsed oma kohale toimetada, aga mina olin seekord vaid külaline ...

Tegelikult oli mulle sellest lasteaiast veidi vale arusaam siiani jäänud. Arvasin, et see on koguduse liikmete lastele. Paraku selgus aga seal, et koguduse liikmetest oli asi kaugel. Kui pastor meieisapalvet luges ja rahvast õnnistas, siis püsti tõusid ehk paarkümmend inimest.Terve see osa vanemaid, kes mu pildil näha on isusid rahumeeli edasi ja ennast sellisest pisiasjast häirida ei lasknud. :(

Ja ma tõesti ei saa enam aru, kes peaks siis lastele üritustel käitumist õpetama kui mitte nende oma vanemad?

Seitse kuud

Seitse kuud on möödunud imeruttu. Pisikesest abitust inimesest on saanud suur ja asjalik tüdruk. :)

Kevad ja kooli lõpp käivad kokku

 Võililleväljad kuuluvad kevade juurde. See pilt küll juba nädalavanune ning praeguseks on juba osad võililled valged. Kastanid õitsevad, sirelid on kohe õisema hakkamas.
Imelikul kombel on pihlakatel sel aastal imevähe õisi. Millest on muidugi kahju, sest õitsevad pihlakad kuuluvad samuti koolilõpu juurde. Eelmisel sügisel oli palju pihlakaid, selle järgi ennustades oleks pidanud tulema lumerohke talv. Lund aga ei tulnud. :)

Täna helises koolimajas sel õppeaastal viimast korda koolikell. 9.klassi lastele viimast korda meie koolis, teistele heliseb kell siiski sügisel edasi. :)
Sel aastal lõpetavad minu eelmised lapsed. Tõsi, olin neile selline asendusõpetaja, sest õpetaja, kes nendega 1.klassis alustas lubas paari aasta pärast tagasi nad võtta. Ja seda ta ka tegi. Nii, et mina olin neile klassijuhatajaks 2,5 aastat, 3.klassi talvest 5.klassi kevadeni. Siis tuli "vana" õpetaja tagasi ja viis nad 9.klassi lõpuni. :)
Aga eks lõpetamised ole alati pisut kurvad, kuigi peaks ju rõõmustama, et järjekordne tubli lend on teele minemas.
Ja lisaks saab täna mu vanem laps juba 26-aastaseks. Aeg ikka lendab. :)

Hooaeg läbi

Täna lõppes (kuidagi ootamatult ja äkki) uisuhooaeg.

Minule esimest võistlust sisaldav hooaeg. :)
Kuna sügisel ei jõudnudki trennide kirja panemiseni, siis panen nad nüüd kirja.
Teisipäeva ja neljapäev oli 1,5 tunnine saalitrenn.
Reedel jää ja pühapäeval jää + ÜKE.
Viimased kümme nädalat oli reedeti veel üks trenn (selline pilatese-laadne).

Alati kaasneb kevadega trennidest väsimus ja tegelikult on täitsa tore mõelda, et nüüd on puhkus. Küll kõigest kolm nädalat. Ja teisipäevane ning neljapäevane trenn jäävad ka suvel toimuma.
Kolme nädala pärast algab meil meie iga-aastane suvine jäälaager.

Järgmise aasta lennukatesse plaanidesse kuulub kindlasti ka võistlemine. Vähemalt kolm võistlust tahan teha hooaja jooksul. See aga tähendab seda, et mul on vaja leida uus muusika ja seda juba suvel. Ning kohe septembris hakata kava tegema, mitte nii nagu seekord, et kahe kuuga oli vaja kava selgeks saada. See oli küll rohkem minu otsustamatuse tõttu nii - ma nimelt ei suutnud otsustada kas võistelda või mitte.
Järgmisel aastal aga tahan ma võistlusklassi vahetada. Lähen bronze klassi üle, see tähendab 10 sekundit pikemat muusikat (muide kava sõites on see väga pikk aeg :D ) ja rohkem hüppeid ning kahte piruetti. Ehk siis seda, et kava peab palju hoogsam ja rohkem läbimõeldum olema. Ka rohkem harjutamisaega, sest mul on veel üks vajalik hüpe puudu. :)
Plaanid on suured. Keegi peaks selle nimel nüüd veidi ka vaeva nägema. :)