laupäev, 2. november 2013

Hingedepäev

Käisime täna surnuaias küünlaid süütamas. Metsakalmistul oli palju rahvast. Väga palju põlevaid küünlaid. Pimedas oli see kõik ilmselt väga ilus. Meie siiski pimeda peale jääda ei tahtnud, käisime juba päeval ära.

Kodus põleb küünal aknal. Vaatasime enne pilte ja meenutasime vanaema.
See aasta on mul eriti raske olnud. Jaanuaris suri isapoolne vanaema, aprillis vanaonu ja juunis emapoolne vanaema. :(

reede, 1. november 2013

November

Ongi käes aasta kõige masendavam kuu. Peaaegu nagu polaaröö. Täna ju valgeks tegelikult ei läinudki. Aga õnneks on vähemalt soe. :)
Midagigi toredat. Ja tore on ka see, et jõulud pole enam kaugel. Mulle tegelikult meeldib juba novembris jõuluootusega alustada (pime aeg valgemaks veidi teha) ja kohe kolmekuningapäeval asjad jälle kokku panna (kohe hakkab siis varsti kevad ju). :)


neljapäev, 31. oktoober 2013

Pühakutepäeva õhtu

 Kui lapsed veel väikesed olid, ei tulnud mul kunagi pähe kodus kõrvitsat lõikuda. :)

 Nüüd tegin siiski proovi. Esimene katsetus siis selline.

Pimedas ka. :)

pühapäev, 27. oktoober 2013

Orava TV

 Tänahommikune ärkamine toimus oravate saatel.

 Vahepeal oli akna taga mängimas koguni kolm oravat.

 Just selline hall peabki üks unine kellakeeramisega sügishommik välja nägema. :)

 Vahepeal olid oravad ikka päris akna taga.

Ja tänulik vaataja, kelle meelest võinuks see etendus päev osta kesta. Mitu tundi hiljemgi veel vaatas ta kontrollivalt akna poole, aga tänaseks on vist etendused lõppenud.

neljapäev, 24. oktoober 2013

Vaheaeg

Kuidagi märkamatult on jõudnud kätte juba neljapäev. Tegelikult mu ainus vaba päev sellel vaheajal. Homme on jälle koolitus. Ja kohe on algamas jõuluveerand. :)

esmaspäev, 21. oktoober 2013

Sinine esmaspäev

Täna võiks olla üks ilus esmaspäeva hommik. Algab ju vaheaeg ja kuigi puhata pole eriti aega, on see siiski veidi ka puhkuse eest. Aga tänu eilsetele valimistulemustele on tänane päev ära rikutud. Kuidagi eriti masendav tunne on. Mitte midagi ei muutu.
Jäävad joodikud ja kodutud bussides (tänu tasuta transpordile), jäävad aegunud ja vanad bussid, trammid ja eriti trollid (mõned neist on pärist veel minu lapsepõlveaegadest ja talvel on nad tõsiselt jääkülmad), jäävad vanad bussiliinid (tõsi, on paar uut: imebuss 25, mis sõidab mingitel müstilistel päevastel aegadel, 37 mis sõidab kahjuks ainult nädalavahetuseti ja 24A, mis on ainuke buss, millest vähemalt Mäepealse elurajooni inimestel kasu peaks olema). Kolm uut liini viimaste aastakümnete jooksul ja nendestki kaks on täiesti läbimõtlematult sõitma pandud.
Jäävad muponaudid, jäävad tänavaaugud, jääb korruptsioon, jääb Tallinna televisioon, jäävad alarahastatud lasteaiad ja koolid.
Ma tõesti lootsin, et seekord midagi muutub. Aga venelased ja paljud pensionärid elavad mingis omas mullis ja seda saab muuta vaid ilmselt ühe inimese ära kadumine. Mis on tegelikult kurb iseenesest.

Nagu eile keegi twitteris ütles:nii sinist esmaspäeva pole enam ammu olnud.

pühapäev, 20. oktoober 2013

Jälle teletornis

 Seekord siis sünnipäeval. Õhtul ja pimedas. :)