Südasuvi

Suvi veereb tasapisi. Ja mõnusalt. Ilmad on ilusad, virisemiseks pole vist kõige paadunumal virisejal sel suvel põhjust.

Nädalavahetusel käsime rannas. Meie peres juhtub seda harva. Seegi kord oli põhjus pigem koerte ujutamises.

Kirp on väga osav ujuja. Aga ettevaatlik. Sel päeval kui mul fotokas kaasas oli, olid lained ja siis ta ei tahtnudki nii sügavale minna, et jalad põhjast tõuseksid. Kõndis niisama.

Lucy aga ei oska eriti hästi ujda, tema kõnnibki vees. Samas oli ta julgem kui meie ujuda oskav koer.

Laine veeres tal mitu korda üle pea ja ta ei teinud sellest mingit probleemi.

 Üldiselt aga on kõik päevad mul hetkel ühesugused, isegi linna peale kolama pole viitsinud minna. Jalutan koeraga ja loen.

Väga mõnus puhkus on! :)

Mälestused

Käisme koristamas vanaema korterit. Ja olid mõned asjad, mida ma ei suutnud kuidagi omale võtmata jätta. Kuigi ma ise neid kasutama ei hakka. :)
Aga nad on nii vanema omad. See must käekott, see oli tal olemas juba siis kui mina väike olin ja kübaraid olid tal ka terve kapitäis. Valisin siis omale ühe mäletuseks (ise ma kahjuks ei ole kübarainimene). Või see narmastega sall. Jällegi nii vanemalik.
Ning kaks vanema enda tehtud linikut. Neid mul on tegelikult juba kapitäis ennegi olemas.
Ja pildistamise ajaks sättis koer ka ennast esiplaanile.

See vihmavari on minu ema kingitud vanemale, kui ema oli alles laps. Täiesti terve, selline vanaegne. Kui Krissu oli alles väike, siis ükskord ta küsis vanemalt seda endale (no ta oli siis nii 3-4aastane ehk) ja vanaema arvas, et kui tema ükskord ära sureb, siis saab Krissu selle endale. Tõingi siis selle nüüd koju "pärandueks". :)

Karp piltidega. Kui Helle on hädas, mida piltidega teha, siis mina tõin neid esialgu hunniku juurde.
Siin piltide peal on minu ema (vasakul) 1950 ja mina 1972 aastal.

Üks vanema pluus, jällegi minu lapsepõlve ajast.

Ja sellest raamatust ei saanud ma ka mööda minna. :)

Ei olndki muretsemist väärt

See minu eilne mure. Arst oli super! 15 minutit läks kokku, et teha uus röntgen ja tõmmata välja koguni 2 hammast! Läksin ühte tõmbama, aga siis arvas arst, et teeme ühelt poolt siis juba mõlemad hambad ära. 15 minutit hiljem olin juba kliinikust väljas. :)
Ilmselt anti mulle hobuseannus tuimastit, sest selle mõju kadus lõplikult ära alles õhtu kella kaheksa paiku. Igatahs lubasin, et ajame teise poole ka jutti sügisel kui puhkused läbi saavad. Ja hind ei olnud ka nii krõbe kui telefonist hoiatati.
Ligi 10 aastat edasi lükatud asi saab nüüd lõpuks tehtud. :)

Hambamure

Või noh, tegelikult muret õieti pole. Lihtsalt olen otsustanud härjal sarvist haarata ja minna lõpuks oma tarkusehammaste kallale. Mida hambaarst mul juba aastaid tagasi teha käskis. Välja tõmmata nad nimelt. Aga kuna nad mulle probleemi ei valmista, siis olen muudkui edasi lükanud. Kuni selle suveni. Üks hammas hakkas süües tunda andma. Ei valuta, lihtsalt aeg-ajalt on teist tunda. Tänaseks olen siis lõpuks aja kinni pannud. Aga kuidagi nagu närib sees. Hirm ilmselt? Pidi olema väga hea arst. Trennikaaslane (kes on ise ka hmbaarst) soovitas ja googeldades leidsin, et teda kiidetakse. Hinnaks öeldi registratuurist  60 - 160 eurot. Pluss röntgenpilt 20 eurot kui omal ei ole. Naljaks on see, et mul on oma hammastest kindlasti röntgen olemas. Aga kui ma eilse seda sahtlist võtma hakkasin, siis selgus, et seda pole seal mitte. Otsisin kõik kohad läbi. Mida pole, seda pole.
Vaatan täna enne minekut veel igaks juhuks üle. Ehk jäi eile kahe silma vahele.

Mälestuspäev

Täna oleks mu vanaema saanud 86-aastaseks.

Pool aastat ...

... on jälle läbi. Kuhu see aeg küll kaob?

Üks ilus pühapäev

Tänasel ilusal pühapäeval lõpetas mu tütar leeri.
Kogunemine kiriku ees.

Leerilapsed altari ees.Üle 30 leerilapse oli. Kui mina käsisin leeris, siis oli meid vist küll ligi 100 kokku. Väga palju igatahes.

Enam ei ole ümber kriku ringi tegemist. Vaid kiriku uksest välja ja siis kohe pildistamine.

Krissu oma sõbraga.

Meie perekonna naised.