Puhkus ja suvi

Täna hommikul algas suvi ja puhkus ka. Tegelikult on puhkuse ametlik päev ikka peale jaani, aga kuna meil on talvel suusalaager, siis saame selle eest vaba päeva. Ja enamasti siis sätitakse see nii, et saame veidi varem puhkusele. Mulle see meeldib!
Meil on juba traditsiooniks saanud, et puhkuse esimesel päeval joome me mõne kolleegiga koos "hommikukohvi". Kell kaks päeval. Siis jõuame kõik möödunud 9 kuu jooksul rääkimata jäänud jutud ära rääkida. Ja siis alles algab puhkus. :)

Aasta juba täis

Meie koer sai eile juba aastaseks. Suur poiss. :)
Suurel poisil hetkel teisemiga käsil. Meie ei saanud kohe aru, mõtlesime, et meie koer on mingi ehmatuse või trauma osaliseks saanud. Hiljem selgus, et tema kummalise käitumise taga on lihtsalt see, et ta tahab iseloomu näidata. No loodetavasti läheb see aeg paari kuuga üle. Tegelikult on seda kõrvalt päris naljaks vaadata. :)

Rahvusvaheline jäälaager 2013

Juba kolmandat aastat järjest möödub mul pool juunist jäälaagri tähe all.
Tegelikult küll esimesel aastal kestis laager vaid nädala, aga trennid toimusid nii õhtul kui hommikul. Kuna aga enamus inimesi siiski peab tööl käima, korraldati ajad ümber ja nüüd on trennid vaid õhtuti. Kaks tundi korraga. Jää + saal.
Esimesel aastal olid saalis balletitunnid. Tegelelikult oli see ju kergem kui ÜKE, aga mälestustesse on jäänud esimene aasta kui kõige raskem laager.
Eelmisel aastal olid saalis ÜKE-d. Oli raske, aga vastu pidasin. :)
Sel aastal treenime vaheldumisi: kord teeme hüppeid, kord on lihtsalt ÜKE. Aga üle päeva on sisemiste lihaste treening. See on ausalt öeldes väga huvitav. Harjutused ei ole rasked, aga higi jookseb pidevalt.  Lihased ei ole haiged, aga tunned neid kogu aeg. :)
Need harjutused pidid rühile väga head olema ja aitama ka mu enda probleemi vastu. Kui neid vähemalt 3 korda nädalas teha (sellega muidugi on raskusi kui laager läbi saab).
Esimene nädal on edukalt selja taga. Iga päevaga on väsimust rohkem tunda, aga samas laagri lõpp juba paistab ka.

Jää peal teeme me ikka kaari-kaari-kaari. Kolmikuid ja muid põhitõdesid. Jää peal on väga lõbus, polegi nagu tõsine trenn. Saalis on hoopis vastupidi.

Kokkuvõte vanaema elust

Erika Kivilo sündis 2.juulil 1927 aastal Tallinnas Keskhaiglas. Kodus ootas teda juba 1,5 aastane õde Hella. Hiljem sündisid perre veel vennad Evald, Edgar ja aastaid hiljem Arvi.

Oma lapsepõlve veetis Erika Tallinna lähedal Koplimetsa külas (hiljem Vene küla). Lapsepõlves oli ta väga lähedane oma õe Hellaga. Kui Erika ja Hella olid juba neiud, sündis neile väike vend Arvi. Noormehed, kes neil külas käisid, vaatasid alati kahtlustavalt, et kumma tüdruku laps ta on. Aga Hella ja Erika olid kanged tüdrukud ja ei öelnud sugugi, et Arvi hoopis nende väike vend on.

Peale sõda sai Erika tuttavaks oma tulevase abikaasaga, kellega ta abiellus 1948.aastal. Sellest abielust sündis tütar.

Mehe töö viis neid elama mitmele poole Eestimaal, kus Erika pidas erinevaid ameteid. Muuhulgas oli ta Käru rahvamaja juhataja. Raplas elades läks ta tööle müüjaks ja see töö jäigi tema põhiliseks tööks elus.

Kui elu teda tagasi Tallinnasse tõi, läks ta tööle Turisti kauplusesse. Seal poes oli vaja osata võõrkeeli ja arvutada peast erineavate maade valuutades. Arvuteid ju tollal ei olnud! Turisti poes töötas Erika kuni pensionile jäämiseni.

Hiljem sai ta tuttavaks Hansiga, kellega koos rajasid nad omale Jõgeva lähedale ilusa ühise kodu. Koos elasid nad kuni Erika tervise halvenemiseni, üle 20 aasta.

Erikale meeldisid väga aiatööd. Tema aias õitsesid alati lilled. Veel meeldisid talle õunapuud ja sirelid. Terve oma elu oli ta töökas ja tegus. Armastas palju lugeda, õmmelda. Lisaks oli ta tõeline daam: alati hästi sätitud ja hoolitsetud.

Oma lapsele, lapselastele ja lapselastelastele oli ta alati olemas, kui vaja aitas.

Erikal on üks laps

kaks lapselast

kuus lapselapselast.

Mitu tundi tööd ja nii lühike see kokkuvõte elust siis ongi. Selle kirjutamiseks otsisin välja paberid, kuhu panin juba mitu aastat tagasi kirja vanema mälestused. Hea, et kirja panin, sest olin selle kõik juba jõudnud ära unustada. Kahjuks jäi see projekt meil vanemaga millegipärast poolikuks. Aga need mis kirja pandud kirjatan millalgi siia ka, jääb lastele lugemiseks.

 

Vanaemast

Paremini ma seda pilti kahjuks panna ei oska hetkel. :(
Minu vanaema Erika Kivilo (2.juuli 1927 - 9.juuni 2013).

Mõne päeva pärast kirjutan ma temast rohkem.

Minu vanaema

Kooli lõpp

Nagu ikka oli palju lilli. Sel aastal tegid lapsed mulle väga armsa kingituse. See heade soovide purk seal laual. Näeb nii ilus välja, et ma ei ole tahtnud seda lahti võttagi ja häid soove polegi seetõttu veel lugenud. Aga küll ma neid loen. :)

Minu klass. Kahjuks viimast aastat, sest tõenäoliselt läheb suvel lammutamisele, sest sinna tuleb juurdeehitus. Ja kui päris aus olla, siis hetkel ma veel ei tea, kuhu ma üldse oma klassiga kolin. Veel täna hommikul oli kõik paigas, aga siis löödi need plaanid jälle kõikuma. Ehk homme saab selgust.