Midagi ilusat

Kevad kodus

Pesa-aeg. Täna hommikupoolikul magasid mõlemad nii sügavalt, et ei kuulnudki mind toas liikumas ja pildistamas. Kersi oma pesas...



... ja Sigudik omas. Mõlemad olid ühes toas. Üks magas ühes, teine teises toanurgas. Ju nii nad oma päevi kodus veedavadki. Kui meie kõik koolis-tööl oleme. Nüüd, kui mul puhkus on, siis näen kui vaikne, mõnus, rahulik ja päikeseline kodus tööpäeva hommikul on. :)

Suvevaheajast

Eilses Postimehes oli arvamus, et Eestis on suvevaheaeg on liiga pikk. Vaatasin kommentaare ja kõik (või enamus) tundusid seekord üsna üksmeelselt olema pika koolivaaeja poolt. Kui oma mälestustes sobrada, siis loomulikult oli pikk suvevaeaeg mõnus, aga ma mäletan ka seda, et kui mu tädipojal hakkas Soomes kool peale, siis olin isegi veidi kade talle. Oleksin ka juba kooli tahnud minna. Alles gümnaasiumi ajal, kui suved malevas sai veedetud, alles siis ei tekkinud augustis koolimineku tahmist.

Nüüd aga näen kuidas väsivad lapsed koolis ära. Meie teise poolaasta veerandid on selgelt liiga pikad. Isegi väsin ära, mis siis veel lastest rääkida. Minu meelest oleks paras kui veebruaris oleks üks nädalane vaheaeg, mis võiks olla koolides (või maakonniti) erinev. Siis ei saaks reisifirmad kollektiivselt reiside hindu lakke vaheajaks ajada. :)

Ja lihavõtete ajal võiks olla lausa paarinädalane vaheaeg. Siis on juba kevad ja valge ja soe. Ja lapsed oleksid ka rohkem õues ning puhkaksid. Ning siis võiks tõesti jaanipäevani koolis käia. Eeldusel, et saaks ka rahulikult ainet edasi võtta. Et tasemetööd ei oleks aprillis-mai alguses. Nagu praegu on. See tekitabki olukorra, kus aineõpetaja peab kappama materjali läbi aprilli lõpuks ja siis mais keerutatakse pöidlaid ja korratakse. Minus on see alati tõrke tekitanud. Ma tahan rahulikult omas tempos minna, kui vaja peatuda kauem näiteks kirjaliku jagamise juures. Aga ma arvan, et lähiajal ei muutu meil midagi. Ja võib-olla ongi nii hea. Vähemalt laste arvates. :)

Paarissõit

Maria Sergejeva ja Ilja Glebovi sõit ei olnud kahjuks jälle sellisel tasemel, et ka vabakava esitama pääseda. Nii, et nende laeks jäi seekord 18.koht.

Iluuisutamise MM

Koolivaheaeg

Pikk-pikk veerand sai ka selleks aastaks läbi. Kuigi tagantjärele vaadates tundub, et tegelikult läks ruttu. Seekord saadeti meid ametlikult puhkusele. Ehk siis tähendab see seda, et ma südamerahuga võin terve vaheaja nurru lüüa ja kooli peale isegi mitte mõelda.
Ja homme algab kevad! Ja lumi sulab! Mida paremat võiks veel ühelt reede õhtult tahta? :)

Uisujuttu

Kui ma oktoobris rõõmustasin oma pisikeste hüpete üle ja selle üle, et ma pirueti sain 1,5 ringile, siis nüüd panen kirja, et piruetti teen ma juba ammu ühel jalal ja ikka mitu ringi rohkem kui 1,5. Eile tegelikult proovisin juba hoo pealt piruetile minna ja tuli välja ka. Olgu, aus oleks tunnistada ka seda, et hoog oli ikka üsna pisike. :)
Ja ka esimesed korralikumad hüpped tulid eile välja (selliseid tillukesed ilma hoota ja varesehüpped - need tulevad välja ammu).
Kui ma sügisel uisutrenni läksin, siis ma ei uskunud, et mina ka hüppama hakkan. Ma mõtlesin, et uisutan niisama. Aga kui teised kõik teevad, siis tahaks ju ise ka proovida. :)
Ja kolmikpööre on ka selge. Sellega olen ma sügisest saadik kurja vaeva näinud. Lõpuks ometi tuleb ta nüüd välja.
Minu viga on see, et ma kardan kukkuda. Ja see teeb mu meeletult ettevaatlikuks. Sest need inimesed, kes seal niisama on, nendest enamus sõidab ilma ringi vaatamata. Nad ei vaata üldse, et siis teevad inimesed harjutusi, vaid tuhisevad meie vahelt läbi suure hooga. Eile jäi mul ühe hulluga kokkupõrkest puudu vaid 5 cm. Ja kurb, et keegi neid jääterroriste korrale ei kutsu. Turvamees (naine) võiks ju ikka valvata ka turvalisuse järgi, aga tema ülesanne on vaid kontrollida pileteid.