Paarissõit

Maria Sergejeva ja Ilja Glebovi sõit ei olnud kahjuks jälle sellisel tasemel, et ka vabakava esitama pääseda. Nii, et nende laeks jäi seekord 18.koht.

Iluuisutamise MM

Koolivaheaeg

Pikk-pikk veerand sai ka selleks aastaks läbi. Kuigi tagantjärele vaadates tundub, et tegelikult läks ruttu. Seekord saadeti meid ametlikult puhkusele. Ehk siis tähendab see seda, et ma südamerahuga võin terve vaheaja nurru lüüa ja kooli peale isegi mitte mõelda.
Ja homme algab kevad! Ja lumi sulab! Mida paremat võiks veel ühelt reede õhtult tahta? :)

Uisujuttu

Kui ma oktoobris rõõmustasin oma pisikeste hüpete üle ja selle üle, et ma pirueti sain 1,5 ringile, siis nüüd panen kirja, et piruetti teen ma juba ammu ühel jalal ja ikka mitu ringi rohkem kui 1,5. Eile tegelikult proovisin juba hoo pealt piruetile minna ja tuli välja ka. Olgu, aus oleks tunnistada ka seda, et hoog oli ikka üsna pisike. :)
Ja ka esimesed korralikumad hüpped tulid eile välja (selliseid tillukesed ilma hoota ja varesehüpped - need tulevad välja ammu).
Kui ma sügisel uisutrenni läksin, siis ma ei uskunud, et mina ka hüppama hakkan. Ma mõtlesin, et uisutan niisama. Aga kui teised kõik teevad, siis tahaks ju ise ka proovida. :)
Ja kolmikpööre on ka selge. Sellega olen ma sügisest saadik kurja vaeva näinud. Lõpuks ometi tuleb ta nüüd välja.
Minu viga on see, et ma kardan kukkuda. Ja see teeb mu meeletult ettevaatlikuks. Sest need inimesed, kes seal niisama on, nendest enamus sõidab ilma ringi vaatamata. Nad ei vaata üldse, et siis teevad inimesed harjutusi, vaid tuhisevad meie vahelt läbi suure hooga. Eile jäi mul ühe hulluga kokkupõrkest puudu vaid 5 cm. Ja kurb, et keegi neid jääterroriste korrale ei kutsu. Turvamees (naine) võiks ju ikka valvata ka turvalisuse järgi, aga tema ülesanne on vaid kontrollida pileteid.

Emakeelepäev

Juba see sõna ise on oma kõlalt ilus. Kurb on kuulata kuidas keel ära rikutakse. Võib-olla olen ma ka vanaks jäänud, aga kui kuulata noorte omavahelist juttu, siis see ei ole ammu enam ilus. Ja emakeele tunde muudkui kärbitakse ja kärbitakse. Kui mina koolis käisin, siis oli (mu ema jutu järgi) 13 tundi eesti keelt nädalas (algklassides siis). Tänapäeval on kõigest 5. Ja iga aastaga on klassides aina rohkem logopeedi abi vajavaid lapsi.
Jutt ja mõte läksid nüüd mujale. Tegelikult tahtsin vaid meelde tuletada, et täna on emakeelepäev.

Olümpia

Kuna olen suhteliselt tugitoolispordi kauge inimene, siis olümpialt vaatasin ma ainult iluuisutamist. Ja Kristiina Smigun-Vähi ja Andrus Veerpalu sõite. Kristiina ja Andruse üle on muidugi hea meel. Ja minu meelest pole Andrus Veerpalu 6.koht sugugi kritiseerimist väärt. Hea koht ju. :)
Aga ala, mis mind kindlasti teleka ette naelutab, on iluuisutamine. Minu meelest oli juba saavutus seegi, et üldse olümpiale saadi. Taavi Ranna ja Irina Storki sõit oli omamoodi kindlasti eneseületamine. Minna proffidega võidu sõitma, ise ainult 2 kuud selleks valmistudes? See on juba saavutus omaette. Ainult noored ilmselt võtavad ette selliseid riske, vanemad hakkavad kahtlema endas ja oma võimetes. :)


Jelena Glebova sõit oli väike pettumus. Kuigi tean ise kui libe on jää. Aga maailmameistrivõistlustel märtsi lõpus läheb tal kindlasti paremini!

Maria Sergejeva ja Ilja Glebov sõitsid nii, nagu arvata oligi.

Aga tõeline eneseületaja oli Kanadalanna Joannie Rochette. Vaid mõni päev peale ema surma olla võimeline niimoodi uisutama...

Ja kevad tuleb!

Räästad tilguvad, päevad on pikemad ja õues on mõnus sula...
Täna hommikul ei pannud ma juba toas tuld põlema enne, kui ajalehte lugema hakkasin. Tundsin mõnu sellest, et hommikul ärgates on juba valge. Igal aastal märtsis jõuan ma sinnamaani, kus ärkan üles hommikul enne kella. Kahjuks kellakeeramine märtsi lõpus rikub selle jälle ära. Aga sellegipoolest mulle kella keerata meeldib, sest sellega kaasnevad ju valged õhtud!
Nädalavahetusel ostsin omale igaks juhuks ka kummikud ära. Mine seda kevadet tea! Koeraga on ju ikka vaja välja minna ja siis on hea, kui jalad kuivaks jäävad. :)