Mida siis meenutada mööduvast aastast? Kui aus olla, siis (õnneks) oli rahulik ja stabiilne aasta.
Oli küll üks väga kurb sündmus, kui jaanuaris suri minu vanatädi. Ja aasta lõpus oli minul jala op. Aga ülejäänud aasta oli täiesti rahulik ja stabiilne.
Noorem poeg lõpetas gümnaasiumi ja sai sisse ülikooli soovitud erialale.
Vanem poeg jätkab oma õpinguid oma erialal.
Krissul läheb koolis ka enam-vähem. Olgu, jõulutnnistus on juba päris hea, pole põhjus viriseda.
Kersi ka enam-vähem. Saa sa temast nüüd aru. Nagu väga ei kaeba.
Sigudik on ära hellitatud.
Ja meil on ka kõik korras.
Kui aasta tagasi oli probleeme vanematel ja venna perel, siis venna pere probleemid said lahendatud. Ja tegelikult alustasid nad täiesti uut elu uues riigis. Ka vanemate mured tasapisi ehk lahenevad.
Reisimas eriti ei käinud, vaid Soomes ja Brüsselis korraks. Mingil põhjusel tabas mind suve alguses lennuhirm. No ei ole kohe tahtmistki kuhugile reisieda. Oma kodus ka hea.
Ristitütar kasvab ilusti. On teine juba päris suur tüdruk.
Sõpruskonnas sündis kaks uut beebit. Üks on aasta alguses kohe veel sündimas. Laiemas tutvusringkonnas oli lausa beebisadu. :)
Võtsin ennast kätte ja läksin trenni. No tegelikult ujumas olen ma juba aastaid käinud ja kõndimas ka, aga sel aastal võtsin ennast kätte ja läksin oma lapsepõlves pooleli jäänud trenni tagasi. Ja esialgu tundub päris lahe olevat.
Ja muidugi ei saa märkimata jätta, et oli laulupeo- ja Madonna kontserti aasta.
Nii, et selline rahulik aasta oli. Minu mätta otsast vaadates.
