Noorem poeg 19!

5. juulil sai 19-aastaseks meie noorem poeg. Täpselt 1 aasta, 1 kuu, 1 nädal ja 1 päev noorem oma vanemast vennast.
Ilmselt teadis ta ette kuhu sünnib, sest paremat beebit pole minu silmad veel näinud. Ta ainult sõi, magas ja kui üleval oli, siis oli väga heas tujus. Magamise koha pealt oli ta beebina meister: lutt suhu, tekk peale ja laps magas. Kui me olime külas, siis võis ta rahumeeli magada meie selja taga diivanil näiteks. Või kui mingil põhjusel ära väsis, siis sobis magamiseks ka mänguasjakast.
Rahulikust lapsest on kasvanud rahulik noormees. Ka teismeiga möödus ilms suurema kärata.
Üsna varakult leidis ta omale sobiva spordiala, millega tegeleb siiani. Tõsi küll, oma spordikarjääri jooksul on ta saanud nii palju vigastusi, et vahepeal tundus, nagu oleksime me traumapunkti kuldkliendid.
Nüüd siis on ka mu noorem poeg täiskasvanu. Imelikult kiiresti on need aastad läinud!

Laulupidu: II kontsert

Teine päev oli tegusam, esinemisi oli rohkem. Ühendkooridega laval.


Veidi pealtvaatajaid, kooride liikumise ajal.


Jälle ühendkoorid.


Ja liigilaulud. Siis olime üsna üleval, orkestri kõrval kohe.


Seekordne käepael siis selline. Tantsijatel olid punased, orkestril kollased.

Laulupidu: rongkäik ja I kontsert

Pealtvaatajad.


Meie rivi.

Meie rivi algus. meil vedas, sest Harjumaa oli üsna ees. Polnud vaja kaua minekut oodata, vaid umbes tunnike.


Hiljem lauluväljakul saime juba ise tervitajad olla. Veidi tuttavaid nägusid. :)


Nii kaugele me siis jõudsimegi ühendkooridega. Aga peaasi, et ikka lauluväljaule sisse saime. :)


Veidi pealtvaatajaid.


Ja koos lauluga "Koit" süttiski peotuli.

Laulupidu: proovipäev

Mõned pildid möödunud päevadest. Laulupeol osalemisega kaasneb alati üks meeletu tundidepikkune ootamine.


Aga kui juba meie kord on, siis on muidugi kõik igav meelest läinud.


Laine Jänes ja "Eesti lipp".


Eri Klas ja "Kodumaa".


Tegelikult pole nagu aru saadagi, et tegu alles prooviga on. Rahvast on päris palju.


Laulupeo proovist otse tantsupeole. "Tuljak". Minu meelest on äärmiselt kahju, et tantsupeod enam "Tuljakuga" ei lõpe. Eriti kurb oli sel aastal see, et "Tuljakut"tantsisid vaid väike osa tantsijatest. Kordamisele ka millegipärast ei plaksutatud. See oli tilk tõrva meepotis.


Ja õhtu lõpetas Kulden. Koju jõudsime alles peale 2 öösel.

Õhtul Scotland Yardis

Vanaema sünnipäev

82 aastat tagasi sündis 2.juulil Tallinna keskhaiglas üks väike tüdruk, kes sai nimeks Erika. Kodus ootas teda juba 1, 5 aastane õde Hella.

Missugune oli nende lapsepõlv, seda vanaema eriti pole rääkinud, tean, millised olid sõja-aastad, kui nad olid teismelised. Need panen ükskord kirja kah.

Minu vanaema sai vanaemaks 43-aastaselt. Kuna mu ema oli minu sündimise ajal alles tudeng, siis sageli käisin ma vanaemaga igal pool kaasas. Olin kaasas ka ta töö juures poes aeg-ajalt. Kui vanaema suvitas Võsul, siis olin ma kaasas ja hoolimata sellest, et vanaema palus mul ennast kõva häälega mitte vanaemaks hüüda, olin mina kisanud, nii, et rand kajab "vaaa-naaa-eee-maaa". Ühesõnaga, kui ma olin väike, siis peeti mu ema sageli mu vanemaks õeks ja vanaema meie emaks.
Noh, kui nii võtta, siis mu vanaema õetütar oli minust vaid 0,5 aastat vanem.

Niikaua, kui mina mäletan, on vanema olnud alati proua. Küüned alati ilusti lakitud, kübara ja mantliga. Suurema osa oma elust veetis ta Tallinnas. Aga äkki, kui sai vanavanemaks (62-aastaselt), otsustas kolida maale. Nüüd elabki juba 20 aastat Jõgeva lähedal maal ja peavad seal talu. Tõsi, tal on korter ka Tallinna lähedal ja talveks tuleb ta korterisse, seal on mugavam. Suvel aitab tasapisi talu pidada.

Pildil kolm tähtsat naist minu elus: mu tütar, ema ja vanema. :)

Juuli

Ongi käes aeg ära märkida, et algas uus kuu. Vähemalt on sel aastal soe suvi.