Lõpuaktus

Ühe noore inimese koolilõpupäev kujuneb enamasti tema emale parajaks katsumuseks. Vähemalt meie peres küll. Hommik algas suure koristamisega, siis jooksin tööle (ka meie koolis oli samal päeval lõpuaktus), sealt otse poodi lillede ja söögikraami järele, siis joostes koju.
Ja kell 17.00 istusin ja nautisn ma puhkust Tehnikaülikooli aulas. Tegelikult oli väga hea mõte, seal korraldada aktus. Oli ruumi, oli õhku ja ka näha sai midagi. Aktus oli, nagu TTG-le kombeks, kiire ja hoogne. Mulle igatahes väga meeldib see nende komme hopp-hopp-hopp ja kolm klassi on lõpetanud. Töö kiire ja korralik. :)
No ja pärast aktus muidugi kohvilaud lõpetajale ja sugulastele. Nagu ikka. Aga selleks korraks on siis kõik.
Järgmine lõpetamine peaks olema kahe aasta pärast, kui Krisssu lõpetab põhikooli.

Parim hetk

Juba karupoeg Puhh ütles, et parim hetk on see, kui sa lusikas peos seisad veel täis meepurgi ees ja tead, et kohe-kohe hakkad sa seal meepurgist sööma.
Minul on ka hetkel see Karupoeg Puhhi tunne peal. Puhkus on esmaspäevast algamas, aga veel ei ole ta käes. Ees on paar pingutust (homne õppenõukogu näiteks) ja siis ma puhkan. :)

Tätte kontsert Käsmus

Asi sai alguse jaanuarikuus, kui mina kuulsin Jaan Tätte suvise konterti reklaami. Jaanuarikuus kõlab ju ahvatlevalt võimalus minna 15.juunil Käsmusse, mere äärde, kuulama Tätte laule. Kindlasti on siis nii 25 kraadi sooja, linnud laulavad, valged ööd...

Kui 15.juuni kätte jõudis, oli reaalsus jaanuarikuus kujutletust sootuks teine. Taevas ja meri olid just nii hallid nagu selle pildi pealt näha võib. Ja sooja vaid nii umbes 10 kraadi.



Kõigele lisaks hakkas veel ka vihma tibutama. Aga meie ei lasknud ennast sellest häirida. Juunikuus polnudki ma varem suusapükstega õues käinud. Kogemus seegi. :)


Kontert oli just nii hea kui alati, Tätte jutud (mida küll juba korduvalt kuulatud) muhed, laulud mõnusad. Ja ei olnud tegelikult üldse külm (noh, arvestada tuleb muidugi neid riidekuhjasid, mis me endile selga olime tirinud).
Rahvast oli ikka tõesti palju, meie tund aega varem kohaleminek ei olnud üldse asjatu. Plats oli ikka äärest-ääreni rahvast täis.
Enne kojusõitu põikasime veel Võsul pubist läbi, jõime soojenduseks teed ja kakaod. Igatahes üks igati kordaläinud üritus, ilmast hoolimata.

Läbi

See pikk-pikk ootamine sai siis täna läbi. Lõpuks ometi tulid ka kirjandite tulemused. Nüüd võib siis öelda kõva häälega, et ka Poeg nr 2 on lõpetanud gümnaasiumi.
Eks ees oota nüüd suvi, kus tuleb tal teha otsus, mida teha oma ülejäänud eluga. Aga vähemalt üks etapp on edukalt läbitud. :)

Valimised

Meie perest on pooled, ehk siis 2 inimest, valimas käinud. Üks isik läheb veel kindlasti ka valima, aga ühe plaanid on muutunud, nii et võib juhtuda, et ta täna ei jõuagi minna.
3/4 perest täidab siiski oma kodanikukohust korralikult. Kusjuures meil kõigil on erinevad eelistused (Savisaar ja reform küll mitte). :)

Varese rünnak

Täna ründas mind vares. Miks, ma ei teagi. Esimene kord tal õnnestus mulle nokaga virutada (õnneks mitte väga tugevasti, rohkem ehmatas), sest lähenes alatult selja tagant. Teised kaks korda jõudsin maha kükitada enne kui tema minuni jõudis. Olen küll see koeraga mammi, aga sel hetkel mul koera kaasas ei olnud. Ja pealegi hoian mina alati oma koera kenasti rihma otsas, ega lase tal kunagi linde kiusata.
Nüüd olen varese peale solvunud. :)
Aga tegelikult tabas mind paras paanika lindude koha pealt. Pärast terve tee vahtisin selja taha ja kui tiibade plaginat kuulsin, läks juba selg higiseks. Meenus üks teatud film, mis muud. :)

Fotojaht: KOLM

Need pildid on võetud Kautla lahingu taasesitamiselt 2006. aastal. Kas taasesitamine lahingu kohta on üldse õige sõna, ei oska öeldagi.
Esimesel pildil on kolm tolleaegset kohalikku keelt.


Kolm olulist teeviita.


Ja viimaks kolm esimest luurajatest sõdurit lahinguväljal