Augusti lõpus/septembi alguses vaevas mind motivatsioonikriis. Uisutamas läheb juba 4 aasta ja ikka ma midagi ei oska. Nii tundus vähemalt mulle endale. Mõtlesin pikalt, kas ikka minna trenni. Näiteks üks mu trennikaaslane neljandaks aastaks juba hüppas hästi ja kõrgelt ning sõitis minust ikka väga palju kiiremini (no ilmselt on ta ka selle ala peale andekas). :)
Aga siis saabus otsustamise päev ja ma ikka läksin. Ja kohe kui uisud jalga sain, kohe oli jälle hea olla. Oli kadunud mu kriis. :)
Nii et jälle siis uisutama. Millalgi peaks ju mu hüpped ka kõrgemaks muutuma!
Sel aastal siis ongi nii, et kord nädalas Zumba (käsin suvel erinevates trennides ja leidsin endale ideaalse), kord nädalas ujumas ja üks kord uisutamine + ÜKE. Vähemalt on pidevalt sebimist. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar