Söögituba

Siin on trummipõrina koht - mul on nüüd lõpuks söögituba! Või noh, söögituba-garderoob on mul juba mitu aastat olemas, aga kuna see tuba oli kaks ühes, siis oli seal üsna kitsas. Neli inimest mahtus laua taha normaalselt sööma, aga kui juba rohkem inimesi oli, siis enam ei mahtunud.

Aga kui alustada algusest, siis kõigepealt oli selles toas hoopis poistetuba. Kuna tuba on siiski tüüpkorterile omaselt üsna väike, siis mahtuski sinna toona vaid kaks kirjutuslauda, kaks voodit, kapp ja riiul. Ja jäi kitsas kõndimisrada ka voodite vahele.
Kui poisid välja kolisid, siis kasutas juhust ja kolis tütar sisse. Seal oli kaks eelist tema toa ees: välisukse kõrval (vanemad ei kuule, mis kell koju saabud) ja suurem oli see tema vanast toast samuti.

 Kui tütar ka eelmisel suvel välja kolis, jätsime toa alguses "ootele". Noh, et äkki polegi üksi elamine see õige ja tahab ehk koju tagasi kolida. Ei tahtnud, aga tuba muutus kiiresti (vähem kui aastaga) kolilaoks.

 Eise seisuga on siis meie söögituba enam-vähem valmis. Pildid on veel seina panemata, õige veiniriiul leidmata ja uus laud tuleb ka osta. Hetkel ajab ka vana laud asja ära. Ajutiselt. :)

Kui kohtuavalt palju ruumi ma oma köögikappidesse juurde sain! Ja juurde tulid ainult kummutiosa ja üks puhvet. Teine oli meil juba eelmises söögitoas olemas.

Söögituba läbis siis täieliku uuenduskuuri: vahetasime põrandad, tapeedi eemaldasime ja tuba pahteldati ning värviti, ka põrandad vahetati välja. Vana põrand võeti kuni paneelideni paljaks ja ehitati uus peale. 

Kahjuks on tuba ikka veidi kitsas, aga seekord peaksime me perega ikka enam-vähem laua taha koos sööma mahtuma. :)

Suvehetked

 Jälle need oravad. Nad on muide väga kavalad. Kui vesi hakkab kausist otsa lõppema, siis keeravad kausi külili, et paremini vett kätte saada. Esimest korda ma arvasin, et see on juhus, lihtsalt mõni orav stus kaussi ja ajas selle külili, aga nüüd on seda mitu korda veel juhtunud, järelikult oskavad sättida kaussi nii, et vee kätte saavad.
Üldiselt kulub neil kauss vett päevas. Eks kuigipalju aurab ära ka, aga oravaliiklus on meil tihe. Nagu kopli trammid käivad, eriti hommikul.

Koeral tegevast terveks päevaks. Oravavaht.

Remont valmis

 Ilmselt meil vedas firmaga, kes meil remonti tegi. Igatahes lõpetasid nad juba reedel, kuigi lepingu järgi oli neil aega 24.juulini. Nüüd järgneb meie poolne isetegevus - mees värvib veel esiku, panipaiga ja köögi seinad (tegelikult praeguseks juba tehtud) ja siis saab hakata uut mööblit kokku panema.
Terve eilse päeva veetsime poodides. Jube raske on valida ja loomulikult, kui sul on mingi asja kohta oma nägemus, siis seda poest ei leia.

Aga tänaseks on juba köök pooleldi kolitud. Külmkapp ja kraan on omal kohal. Pliidiga läheb veel aega ja üks kapp on ka tagasi viimata. Eks ma nüüd päev päevalt üritan korterile ka koristamise ringi peale teha, sest hoolimata kiledest, mis meid remonditolmu eest kaitsesid, on ikka kõik kohad tolmu täis.
Ja otse loomulikult peab sel ajal kui mina koristan tabama Eestimaad korralik mõnus kuumalaine. Mitte selline nagu eelmisel suvel kus 20 kraadiseid päevi juba kuumalaineks nimetati. :)
Täna igatahes oli 30 kraadi ja seda varjus. Ja koer otsustas minna pikale ringile. Õuest tuppa tulles on ainult maganud. :)

Rannapäev

Kui mina üks kord suve jooksul randa satun, siis loomulikult pole üldse rannailm. Lisaks on pirital ka sinivetikad. Ei ole mina ikka rannainimeseks loodud, isegi ilma on selle vastu. Esmaspäeval oli suurepärane rannailm, teisipäeval kodust lahkudes oli ka, aga kui piritale jõudsime, oli päike kuskile kadunud. No külm ka just ei olnud, aga rannailma ka mitte. ☺
Ja ilmselt ei pea siis kirja panemagi, et pärast teisipäeva jätkusid rannailmad veel pikalt.

Porvoo

 Reisi lõpetasime sugulasi külastades. Terve teisipäev oli pilvine ja kui Muumimaalt sõitma hakkasime, siis sadas terve tee Helsingini välja korralikku paduvihma. Õhtul vihma lõppes ja ilma läks ilusaks. Eriti ilus oli hilisõhtune udu.

Kolmapäeva hommikul väike jalutuskäik Porvoos ja oligi aeg laevale minema hakata. Kolmapäeva õhtuks olime kodus. :)

Muumimaa

Teisipäeva hommikul suundusime Naantalisse Muumimaale. Ega Muumumaa kohta midagi erilist öelda ei olegi. Pildid räägivad enda eest. :)
Minu meelest väga armas koht. Käisime seal kui lapsed väiksed olid. Nüüd siis lapselapsega.

 Muumitrolli tuba.

Mamma ja Papa magamistuba.

 Peegliselfi. :)

 Muumimamma kelder.

Meie Tupsu alguses kartis neid tegelasi, aga mida edasi, seda julgemaks muutus. Eriti meeldis talle Nuuskmõmmik. Lasi isegi Nuuskmõmmiku pildi põsele joonistada ja poast tahtis ainult nuuskmõmmiku suupilli.

 Esimene kord lähenes Nuuskmõmmikule väga ettevaatlikult ja oli nõus istuma vaid pingile, mis jäi Nuuskmõmmikust kaugemale.

 Päeva lõpus mängisid koos Nuuskmõmmikuga suupilli. :)

 Lohe ja muumide ujumismaja.

 Muumimamma millegipärast talle väga ei meeldinud.

Muumipapat oli ikka nõus kallistama.

 Eriti meeldisid talle Filifjonka lapsed. Pärast autos muudkui vaatas nende pilte.

Pääs Muumimaale.

Remont

 Juba tasapidi edeneb. Söögituba näeb välja tänase seisuga selline. Veel vaja seinad värvida ja põrand teha.

Köögis on alles esimest korda põrand valatud. Veel on põrandaküte ja plaadid. No teha veel on. Juba 8 päeva oleme elanud kahes toas. Veel kaks ja pool nädalat on jäänud, kui kõik plaanipäraselt läheb.