Naissaare

 Kevadiste klassireiside aeg on käes. Sel aastal siis Naissaarele. Ilmaga meil vedas. Minnes oli meri peegelsile, tagasi tulles oli kerge laine, aga ei midagi hullu. Nii soe ei olnud, kui tallinnas, aga külm ka mitte. Päike paistis. :)

 Saarel tegimeseekrod väikese matka. Sõit autodega oli päris pikk, oma 25 minutit vist. Matk ise oli selline ehk 1,5 kilomeetrit pikk, just linnalastele paras. Mahajäetud majadega, kuhu sai ka sisse minna. Tundus, et lapsed jäid rahule. Minu jaoks veidi jube, mina nendesse hoonetesse ei roninud. Aga õnneks oli mul kaasas üks isa, kes oli nõus lastega kaasa minema. :)

Peale matka oli veidi aega mänguväljakul turnida ning oligi aeg laeva tagasi minna. Selline paraja pikkusega päev.
Nüüd võin küll rahumeeli sellele õppeaastale joone alla tõmmata. Kõik raskemad asjad on tehtud. :)

Harjumaa pidu

 Laupäeval toimus Padisel Harjumaa pidu. Sel aastal oli see tavapärasest veidi väiksem, vaid lapsed ja seeniorid. Kui me teada saime, et päris peole ei pääse, siis ei jäänud muud üle, kui paari nädalaga uued tantsuks selgeks õppida ja minna väiksemal peole tantsima. Veidi tantsupeohõngu nuusutama. Ilmaga üldiselt vedas, hommik oli väga soe. Peo ajaks oli pilve läinud ja tõusis tuul, aga ei midagi väga hullu. Vihma vähemalt ei sadanud.
Kaks tantsu tantsisid lapsed üksi.

 Kaks tantsu memmedega koos. Vanim meie ringis tantsinud memm oli 89aastane.

Kolmapäeval käisime Keilas päästjatel külas. Jälle üks väga tore päev. Kevadel on neid sündmusi üksteise kannul tihedasti. Teisipäev ja kolmapäev on veel tavalised päevad ja siis hakkab juba puhas lõbu peale. Ja puhkuseni on jäänud vaid 3 nädalat. :)

Maijooks

 Maijooks - tehtud. :)
Pilt enne jooksu.
Kuidagi nii on juhtunud, et jõuan Maijooksule üle aasta. Sel aastal siis jälle jõudsin. Ikka ajavõtuta. Kuna ma enam-vähem alati satun sinna täiesti treenimata, siis ei ole julgust ajavõtuga jooksma minna. Ehk järgmine aasta. Või siis sügisel. Kui tütrel juhtub vaba päev olema, siis lubasime minna sügisjooksule ka.

Aega läks umbes 55 minutit. Laps jõudis terve maa joosta, mina vahepeal kõndisin ka. Jooksin pool maad ära, siis oli joogipunkt. Ja siis vaatasin kella. Kell ütles, et pulss on liiga kõrge. Nii ma siis vahepeal kõndisin, kartsin, et muidu äkki hakkab halb. Viimased paar kilomeetrit jooksin jälle. Tegelikult oli jõudu rohkem, oleksin ehk terve maa ära jooksnud, kui vahepeal kella poleks vaadanud.

Sel aastal oli Maijooks kuidagi paremini organiseeritud. Või olin mina leplikum. :) Ei olnud eriti trügimist ja üsna ruttu sai jooksma hakata. Pool Pirita teed oli jooksjate jaoks vabaks tehtud, ehk seetõttu oli rohkem ruumi, kuna suurem osa läks ikka kitsalt rattateele, siis oli hea tühi mööda autoteed joosta.
Samas on minu jaoks jätkuvalt hämming, miks inimesed, kes on ostnud omale kõndimise paketi (ja kavatsevadki kõndida ka), miks sellised inimesed nihverdavad ennast jooksjate vahele kõndima? Nihverdamine on õige sõna, sest tegelikult vale numbrivärviga sinna ei lasta. Peab kuskilt küljepealt üle aia trügima või ma ei teagi, kuidas jooksjate hulka said lapsevankritega emad ja kepikõndijad?
Aga sel aastal oli neid vähe ja nad väga ei seganud. Ilm oli ka muidugi suurepärane.

Veel Eurovisionist

Hoolimata kohutavast I poolfinaalist, oli tegelikult ülejäänud osa sellest täitsa tore. Finaalis oli päris palju lugusid, mis mulle väga meeldisid. Minu enda lemmik oli Taani. Aga Norra, Rootsi, Island, Hispaania, Shveits, Australia, Prantsusmaa, Tsehhi, Malta, Sloveenia. San Marinol oma retroga oli mõnus meeldejääv lugu. :)
Ka Hollandi lool polnud viga. Aga ma tõesti ei saa kunagi sellele loogikale pihta, miks äkki hakkab kõigile korraga ÜKS lugu meeldima? :)
Tegelikult oli täitsa tore finaal lõpuks. Ainult hääletamise aeg on minu meelest alati nii pikk ja veniv.
Madonna oli pettumus. Ma ei tea, mida ma ootasin, aga need lood olid minu jaoks igavad.
Victor Crone oli tegelikult täitsa tubli. Arvestades tema suht olematut lavashowd, anti talle minu meelest punkte täitsa palju. Tema pettumusest Rootsi üle saan täitsa aru. Aga rootsi rahvas siiski andis ju punkte. :)
Selleks aastaks on siis pidu läbi ja aeg võistlus aastaks unustada. :).

Eurovisioni nädal

Eilne Eurovisioni eelvoor oli minu jaoks tohutu pettumus. See on vist kõige õigem sõna. Nii mõttetut palagani pole ma vist Eurovisionil kunagi näinud. Kuna ma polnud korralikult ühtegi laulu (peale Eesti ja Soome oma) kuulnud, siis vaatasin ilma mingite eelarvamusteta.
Soome, Belgia, Austraalia, Island ja üks lugu veel, vist Montenegro (noored valgetes riietes, peale Soome lugu kohe). Vist oligi kõik. Ülejäänud oli tõeline jubedus.
Eesti lugu meeldis ka. Aga tundub, et homme ma küll ei viitsi teist eelvooru vaadata ja laupäeva kohta arvan ka, et kui midagi muud teha pole, siis vaatan. Kui on midagi toredamat, siis midagi ei kaota ka. Iseenesest kurb. Vanasti oli see ikka kevadine suursündmus.

Äkki mõjus see, et Juur ja Kivirähk ei kommenteerinud? Võib olla viimased aastad tegid asja vaadatavaks vaid nende kommentaarid?

Emadepäeva puhul üks vana pilt

Pilt minu emast nii umbes 40 aastat tagasi. Pildil istub ema süles mu väike vend.

Toomingate õitsemise aeg

Igal aastal hetkeks on see müstiline aeg. Toomingad lõhnavad ja tundub, et kõik tore (loe: suvi) on veel ees. Nädalavahetusel käisime Pärnus. Emadepäev ju. :)

 Pärnus oli kõik tsipa rohelisem. Ja jõe ääres õitsesid toomingad.

Ja jõgi oli peegelsile. Selline mõnus sooja vihmaga päev oli.

Iga päevaga liigume õppeaasta lõpu poole. Kooliaasta möödub viimasel ajal aina kiiremini. Tavapäraseid koolipäevi on jäänud vaid 15. Ülejäänud on teistsugused: spordipäev. ekskursioon, festival ja samas vaimus edasi. :)
Tuleks nüüd veel veidi soojemad ilmad ka, siis oleks kõik olemas, mida ühelt kevadelt soovida võiks. :)