Sinine esmaspäev

Oli juba ilus kevad. Ja siis sadas jälle natuke lund. Õnneks mitte nii palju kui Soomes. :)
Tundub, et külm siiski õisi ära võtnud veel pole.

Tantsupeo tulemused tulid ka lõpuks. Minu klass jälle ei pääsenud peole. Seekord on see mulle küll täiesti arusaamatu. Kuna olin 90 protsenti kindel, et nad saavad, siis lõi see teade mind ikka täitsa auti. Tegelikult sain teada reedel, 5 minutit enne viimase tunni lõppu. Aga ma lihtsalt ei suutnud sel hetkel välja mõelda kuidas seda lastele öelda. Ja halbade uudiste edastamist võib ju edasi ka lükata?
Täna siis ütlesin. Nägin, et mõnelgi tüdrukul läksid silmad märjaks ja ka poisid olid tõsised. Keegi ei öelnud "Jee, ma ei tahnudki minna" vms. Klassis oli vaid kurb vaikus. Kuna reedel oli matemaatika kontrolltöö, siis viisin jutu kiiresti kontrolltööde peale (mis läksid hästi ja olid seega toredad uudised) ning edasi läks päev juba tavapäraselt.
Kahjuks ei anta tantsupeole pürgijatele mitte mingisugust tagasisidet. "Täname osalemise eest ja te ei osutunud akrediteerituks" on ainuke asi, mida teada saad.
No tõesti, seekord oli kõik hästi: tantsud selged ja tulid ka hästi välja, riided nii nagu nõuti, read sirged, käed nii nagu vaja. Lapsed isegi naeratasid. Tantsides oli ring paraja suurusega, paaride vahed parajad, mahtusid 8 x 8 ruutu ära. Üks müts kukkus tantsuhoos põrandale ja lõpupoosi unustasid ähmiga võtta. Kas need olid asjad, mis tantsupeole ei sobi? See oli ju kõik parandatav, oluline: tantsud olid ju selged ja kõik õnnestus.
Selline asi võtab tahtmise järgmine kord üritada ära. Muidugi on mitu aastat aega ja vahepeal läheb pahameel ära. Aga hetkel on küll tunne, et viimane kord. Rohkem ma enam lapsi ei traumeeri.

Mai

Maikuu esimene päev. Traditsiooniliselt sai Horteses käidud ja kevadised aiatööd rõdul tehtud. Loodetavasti nüüd nii külmaks enam ei lähe, et lilled ära võtab.

Aprillikuu viimane päev

Mõtlesin pikalt, kas eestlastel ka tänaseks päevaks mingi nimi on. Vist ei ole? Volbriöö eelne päev oli parim, mis ma välja mõtlesin. :)
Aga jah, aprill on läbi. Koolivaheaeg samuti, sest homme on kõigil vaba päev ja neljapäevast algabki viimane õppeperiood pihta. Kuigi ettetantsimise päeval lubati, et aprillikuu jooksul on tulemused teda, siis mina hetkel veel ei tea midagi. Tõsi, see võib tähendada ka seda, et tantsuõpetaja küll teab tulemusi, aga leiab, et halbade uudiste teatamisega on aega kooli alguseni.  No on nagu on. Enam midagi muuta niikuinii ei saa. :)

Laupäeval pärast võistlust käisime Estonias Operetikuninga etendust vaatamas. Mulle väga meeldis, aga mehele ilmselt mitte. Tõsi, ta ei lausunud kordagi, et ei meeldinud, aga kippus istudes veidi nihelema. :)
Enamik pealtvaatajaid olid vist Sallo pärast tulnud ja paljud vist ka kellegi sõbrad-tuttavad, sest saal oli puupüsti täis (ka toolid seina ääres, kus tavaliselt õpetajad istuvad) ja lillede jaoks pandud vaasides ei olnud 15 minutit enne etenduse algust just ülemäära palju ruumi lillekimbu vette asetamiseks. Ja publiku vanuseklass oli ka selline, et meist nooremaid inimesi oli ikka vähe. :)
Aga kui operett meeldib, siis tasub kindlasti vaatama minna, kui järgmisel hooajal see veel mängukavas on. Sellel hooajal oli laupäevane etendus viimane.

Hooaja viimane võistlus

Laupäeval lõpetasime võistlushooaja Juna Skate Open võistlustega.
Kolm võistlust hooajal on nagu selline pisike eesmärk olnud. Kuigi võistluste arvul tegelikult ei ole mingit tähtsust. Lihsalt, kui oled kava selgeks teinud, no siis võiks ju juba võistleda ka.

 Minu diplom. Hinnete koha pealt ütlen seda, et ma tegin oma elu tehnilised punktid. Mul loeti kõik elemendid ära. No välja arvatud rittberer, aga seda ma seekord isegi ei üritanud hüpata, tegin oileri (ja seda ei loeta hüppeks). Tehnilised punktid olid aga Bronze järgu kõikide tulemuste koha pealt kokku 3. kohal. Mis on minu jaoks eriti üllatav. Seda poleks ma küll uskunud, arvestades minu madalaid hüppekesi.
Teine hinne on aga väga madal (see näitab uisutamisoskust). Nii madalat keskmist hinne pole mul ikka väga ammu olnud. Kuigi treener armastab öelda, et hindeid ei tohi võrrelda, sest kohtunikud on erinevad ja hindavadki erinevaid asju. Tehniline hinne on konkreetne, aga teine hinne on väga subjektiivne. Kokkuvõttes ei olnud hinne halb, aga no see teine hinne... :)

 Siin pilt küll eelmisest aastast. Sel aastal ei teinud keegi pilti, sest kuidagi jube kiire päev oli. Võistlus oli ootamatult hilja, alles 15.50 algas meie soojendus. Mul aga olid ammusest ajast teatripiletid võetud, seega jälgisin pidevalt kella, et õigeks ajaks koju jõuda ja muu nagu ei tulnudki meelde (näiteks pildistamine).
Ilm oli nii mõnusalt soe, et soojendust tegime hoopis õues.

Hetk enne võitlustele minekut. Kott, uisud ja kleit on valmis, et midagi ei ununeks.
Enne võistlust elasin üle kodus ka kerge ehmatuse: nimelt ei olnud mu kleiti seal, kus tavaliselt. Ma hoiangi võitlusriideid selles mustas kotis ja kotti ei olnud kapis.
Juba jõudsin mõelda, et äkki unustasin eelmisel võitlusel jäähalli ja nüüd on kuskil teadmata suunas kadunud. Aga õnneks vaatasin siiski talveriiete vahele ja seal mu kleit oligi: ära pakitud taveriiete vahel. Kuidas ta sinna sai, on täielik müstika. Mina nagu ei taha ennast süüdi tunnistada, aga mees väidab, et tema kindlalt pole mul kleidikotti puutunudki. Seega ilmselt siiski olen ise hajameelselt oma kleidi valesse kappi tõstnud. :)

Tartu

 Vaheajal jõudsin ühe kiire reisi ka Tartusse teha. eesti on küll väike, aga kuidagi juhtub nii, et Tallinnast välja kuidagi ei jõua. Seekord võtsime korralikult ette ja läksime emaga Tartusse.
Kuna mina olin vist üks vähestest inimestest, kes veel ERMi jõudnud ei olnud, siis võtsime programmi ERMi külastamise.

 No ja kui juba sealkandis sai oldud, siis tuli ka tagurpidimaja üle vaadata.

 Soojad ilmad olid juba kahjuks otsa saanud, aga seda mõnusam oligi muuseumites käia. :)

Kuigi üks mu lastest on koguni Tartus sündinud, olen siiski Tartust nii võõrdunud, et suutsin hetkeks AHHAA keskuse juures suuna kaotada ja ei teadnud kohe, kus bussijaam nüüd on. Kestis see kõhkus vaid mõne hetke, aga naerma ajas küll. Tean, et bussijaam on siinsamas kõrval, aga kus täpsemalt? :D
Ema jõudis minu kõhklushetke ajal isegi möödujalt teed küsida. :)

Ilus aeg

Iga kevad on isemoodi. Nii varast kevadet ma mäletan varasematest aastatest küll, aga seda juhtub harva.
Kunagi, ma võisin olla ehk 15 (aasta 1986 siis ilmselt), oli ka väga ilus ja varane kevad. Mäletan, et ujumishooaja avasime sõbrannaga 1.mail. Millegipärast on see fakt meelde jäänud. :)
Ja kui minu lapsed olid väiksed, oli ka vähemalt üks kord selline aprill, et sõime lihavõttelõunat õues ja kõik olid suveriietes.
No ja nüüd siis jälle. Kevadine koolivaheaeg oli täpselt õigel nädalal. Õues oli soe, puud on juba peaaegu rohelised. Võililled õitsevad. Tartus õitsesid juba ka toomingad, Tallinnas seda rõõmu veel ei ole. Meil nii soe ei olnud ka, kui mujal Eestis. Kui mõõdeti Lõuna-Eesti soojarekord, siis Tallinnas oli üsna keskpäraselt soe kevadilm. Rekorditest kaugel.
Kui teistes koolides algas tänasest uus õppeperiood, siis meil jätkub veel vaheaeg 2.maini. Täna kavatsen ma lugeda, telekast vaatamata jäänud asju vaadata, puhata ja veel natuke puhata.
Ainuke päev vaheaja jooksul, kui mitte midagi teha ei ole vaja. :)

Käes on mu lemmikaeg aastas. :)

Lihavõtted

Ja läksid juba mööda ka. Kolm lühikest päeva vaid. :)
Kolme päeva sisse mahtus kaks külaskäiku ja kaks korda ise külalisi vastu võtta.
Kui uus valitsus ei muuuda teist ülestõusmispüha vabaks päevaks, siis pole lootustki, et keegi teinegi tulevikus seda teeks. Kuna tundub, et nemad tahavad rahva populaarsust küsitlustega saada, siis oleks ju hea algus panna rahvaküsitlusele: kas rahvas tahab ühte vaba päeva aastas juurde või mitte? :D