Täna süütasime juba kolmanda advendiküünla. Ainult nädal veel ja ongi pikad pühad käes. :)
Laupäeva hommik jäähallis. Jõulupeoks tantsu õppimas. Aga tantsu harjutamine tähendab tegelikult ootamist ja väga vähe liikumist. Seega tuleb paksud riided selga panna. :)
pühapäev, 16. detsember 2018
reede, 14. detsember 2018
Reede
Viimane tavaline töönädala reede sel aastal. :)
Järgmine töö - reede on alles 11.jaanuaril. Hetkel tundub see nii-ii kaugel olevat.
Aga kui tegelikult ilmselt möödub see aeg imekiiresti. Sest 12.jaanuaril on meil juba võistlused. Ja see vahepealne aeg läheb alati nii jube kiiresti.
Järgmine töö - reede on alles 11.jaanuaril. Hetkel tundub see nii-ii kaugel olevat.
Aga kui tegelikult ilmselt möödub see aeg imekiiresti. Sest 12.jaanuaril on meil juba võistlused. Ja see vahepealne aeg läheb alati nii jube kiiresti.
10 päeva jõuludeni
Esimene poolaasta hakkab lõppema. Ma tegelikult ei ole veel sõnades nende uute trimestrite/õppeperioodidega veel harjunud. Ikka tundub, et poolaasta saab ju jõuluks läbi, kuigi tegelikult pikem osa "poolest" on veel ees.
Perioodi lõpu puhul käisime jälle KUMU-s. See on nii tore projekt! Ma ei ei jõua KUMU inimesi ära imetleda. Missugust suurepärast tööd nad teevad! Nad oskavad kunstist rääkida 10 aastastele nii, et lapsed tõesti ka kuulavad. Ja nii, et nad pärast ei venita mulle viisakalt vastuseks, et oli kah, vaid vastavad rõõmsalt, et nii tore oli! Pilt ongi siis meie kunstitunni 1.poolest, loenguosast. Pärast saavad ka ise oma kätega kunsti teha.
Jõululaupäevani on veel 10 päeva. Kahjuks on paugutamise hooaeg juba peale hakanud. Ma tõesti ei saa aru, miks lubatakse ilutulestikku müüa (ja seega siis ka paugutada) juba detsembri algusest. Täiesti normaalne oleks ju see, kui hakataks müüma pärast jõule, siis oleks seda paugutamise aega vaid nädalakene. Kas sellest siis ometi ei piisa?
Perioodi lõpu puhul käisime jälle KUMU-s. See on nii tore projekt! Ma ei ei jõua KUMU inimesi ära imetleda. Missugust suurepärast tööd nad teevad! Nad oskavad kunstist rääkida 10 aastastele nii, et lapsed tõesti ka kuulavad. Ja nii, et nad pärast ei venita mulle viisakalt vastuseks, et oli kah, vaid vastavad rõõmsalt, et nii tore oli! Pilt ongi siis meie kunstitunni 1.poolest, loenguosast. Pärast saavad ka ise oma kätega kunsti teha.
Jõululaupäevani on veel 10 päeva. Kahjuks on paugutamise hooaeg juba peale hakanud. Ma tõesti ei saa aru, miks lubatakse ilutulestikku müüa (ja seega siis ka paugutada) juba detsembri algusest. Täiesti normaalne oleks ju see, kui hakataks müüma pärast jõule, siis oleks seda paugutamise aega vaid nädalakene. Kas sellest siis ometi ei piisa?
neljapäev, 6. detsember 2018
Nigulapäev
Päevad lähevad, kalender-küünal lüheneb. Sel aastal on detsember minu jaoks kuidagi eriti rahulik kulgemine. Mõned kingid on olemas, enamus mitte, aga tunne on, et aega veel on. Mõtlesin, et ei saada sel aastal ka jõulukaarte. No mõned (vist umbes 5?)peaksime ikka saatma vanematele sugulastele, aga rohkem enam mitte.
Tänane hommik oli minu jaoks ootamatult veider. Ma magasin nimelt hommikul sisse. Ainsal päeval aastas, kus mul tõesti oli vaja koolis olla 8.15 (oli üks kokkulepitud kohtumine). Ja mina tegin kodus silmad lahti kell 8.00. Kõigepealt imetlesin punast taevast magamistoa aknast ja siis sain aru, et seda punast taevast kell 6 hommikul küll kuidagi seal olla ei tohiks.
8.15 olin juba bussis teel tööle. Ja helistasin ja helistasin ja helistasin... ja mitte keegi töökaaslastest telefoni ei võtnud. Lõpuks õppejuhi sain siiski kätte, aga tema oli kodus haige. Ja mis kõige vedram: tegelikult kõik laabus ilma minu kohaloluta ja helistamiseta. :)
Sellist sissemagamist ei ole minuga veel mitte kunagi juhtnud. Aga täna oli kõik minu vastu (või siis minu magamise poolt): mehel oli puhkus (muidu oleks ta kell meid juba 7.30 üles ajanud); kell mingil põhjusel ei helisenud; koer, kes tavaliselt tuiab hommikuti mööda voodit ringi ja nädalavahetusel peab talle ültema, et magame edasi, laupäev on, magas kell 8 kõik neli käppa taeva poole rahulikku und. No ja ma ise ka, tavaliselt ma ärkan ikka nädalavahetusel kell 6 ja siis veel 7 ning vaatan kella. Seekord magasin rahulikult, kordagi öö jooksul ärkamata 9 tundi jutti. Ja olin hommikul jube väljapuhanud. :)
Selline imelik nigulapäev siis sel aastal.
Soome tähistab täna juba oma 101 iseseisvusaastat.
Tänane hommik oli minu jaoks ootamatult veider. Ma magasin nimelt hommikul sisse. Ainsal päeval aastas, kus mul tõesti oli vaja koolis olla 8.15 (oli üks kokkulepitud kohtumine). Ja mina tegin kodus silmad lahti kell 8.00. Kõigepealt imetlesin punast taevast magamistoa aknast ja siis sain aru, et seda punast taevast kell 6 hommikul küll kuidagi seal olla ei tohiks.
8.15 olin juba bussis teel tööle. Ja helistasin ja helistasin ja helistasin... ja mitte keegi töökaaslastest telefoni ei võtnud. Lõpuks õppejuhi sain siiski kätte, aga tema oli kodus haige. Ja mis kõige vedram: tegelikult kõik laabus ilma minu kohaloluta ja helistamiseta. :)
Sellist sissemagamist ei ole minuga veel mitte kunagi juhtnud. Aga täna oli kõik minu vastu (või siis minu magamise poolt): mehel oli puhkus (muidu oleks ta kell meid juba 7.30 üles ajanud); kell mingil põhjusel ei helisenud; koer, kes tavaliselt tuiab hommikuti mööda voodit ringi ja nädalavahetusel peab talle ültema, et magame edasi, laupäev on, magas kell 8 kõik neli käppa taeva poole rahulikku und. No ja ma ise ka, tavaliselt ma ärkan ikka nädalavahetusel kell 6 ja siis veel 7 ning vaatan kella. Seekord magasin rahulikult, kordagi öö jooksul ärkamata 9 tundi jutti. Ja olin hommikul jube väljapuhanud. :)
Selline imelik nigulapäev siis sel aastal.
Soome tähistab täna juba oma 101 iseseisvusaastat.
pühapäev, 2. detsember 2018
reede, 30. november 2018
Kohe on käes advendiaeg
Kohe saab november läbi. Pühapäeval on esimene advent. Kolm nädalat tööl käia ja ongi jõulud käes.
"Üksinda kodus" I osagi oli juba ära. Huvitav, täna keegi koolis sellest ei rääkinudki. Kas see ajastu hakkab nüüd läbi saama? Kas kasvavad uued lapsed, keda see film enam ei kõneta? Või vaadatakse lihtsalt nüüd igaüks erineval ajal ja seetõttu keegi sellest enam juttu ei teegi. Muidu oli juba koolis aru saada, kui seda filmi telekast näidati. :)
Igatahes ilm on jubedanlt külm, mingi väike lumekirmetis on ka maas. Ja mina olen juba esmaspäevast alates ennast ravinud. Trenni ei ole jõudnud, ainult teed joonud. Igatahes on mul elu hullem köha. Võib olla kunagi lapsepõlves oli hullem, aga viimase 30 aasta sees sellist köha küll ei mäleta.
Nüüd peangi siin aru, kas olla täna veel kodus või siiski võtta end kokku ja minna trenni?
"Üksinda kodus" I osagi oli juba ära. Huvitav, täna keegi koolis sellest ei rääkinudki. Kas see ajastu hakkab nüüd läbi saama? Kas kasvavad uued lapsed, keda see film enam ei kõneta? Või vaadatakse lihtsalt nüüd igaüks erineval ajal ja seetõttu keegi sellest enam juttu ei teegi. Muidu oli juba koolis aru saada, kui seda filmi telekast näidati. :)
Igatahes ilm on jubedanlt külm, mingi väike lumekirmetis on ka maas. Ja mina olen juba esmaspäevast alates ennast ravinud. Trenni ei ole jõudnud, ainult teed joonud. Igatahes on mul elu hullem köha. Võib olla kunagi lapsepõlves oli hullem, aga viimase 30 aasta sees sellist köha küll ei mäleta.
Nüüd peangi siin aru, kas olla täna veel kodus või siiski võtta end kokku ja minna trenni?
Tellimine:
Postitused (Atom)

