Kolletamispäeva pildid

 Laupäeval oli kolletamispäev, ehk siis sügise ilusam pool sai läbi.

Tänane päev aga poolitas oktoobri, pool oktoobrit on läbi, pool alles ees. Ja veel oli täna viimane esmaspäev sel aastal kui peab vara tõusma. Järgmisel nädalal, koolivaheajal, algavad tööpäevad veidi hiljem ja uuel veerandil tööle minnes on juba kell edasi keeratud. :)

Veel üks kass

Meie laiendatud pere uus liige. Ei ela meie kodus, on mu tütre ja tema elukaaslase kass. ☺

Varakult valmis

Laupäeval Mustika prismas. Jõulud pole enam kaugel. ☺🎄

Oktoober

September kadus nii, et ei saanud arugi. Ilmateadet vaadates tundub, et ilusate ilmadega on nüüd ühepool. Kolm nädalat veel ja ongi juba sügisvaheaeg. :)

Oravajuttu

Külm on vist tulekul. Veel mõni nädal tagasi oli oraval sab selline kitsas ja rääbakas.

Reedel aga otsustas orav Kirpsu lõplikult vihale ajada ja veetis rõdul tubli pool tundi. Sõi lilli ja veetis niisama rõdul aega. Jõudsin selle ajaga teda põhjalikult pildistada.

Kirp oma jälitustööl.
Täna hommikusel jalutuskäigul aga kukkus orav puu otsast alla. Äkki kostis männi otsast raginat (mina mõtlesin veel, et oks murdub) ja korraliku prantsatusega maandus meie kõrval orav. Õnneks kalpsas ta püsti ja lidus järgmise puu juurde ning tundus, et viga ta ei saanud. :)

Sügis käes

Koos sügise algusega tuli tagasi ka suvi. Ilm on hetkel juba mitmendat päeva mõnus ja soe. Lilled kastiski pole veel väga koledad. Või ei olnud veel paar päeva tagasi. Nüüd on orav võtnud kindlalt nõuks kõik õied ära süüa ja oma talvevarud meie kasti peita. Sellega on ta
tegelenud juba mitu päeva ja terve rõdu on mullane. Ikka kaevamistööde tõttu. 😐

September

Kuidagi ruttu ja väga sügiseselt kulgeb see september. Homme saab juba kolmandik kuud läbi, aga selline tunne on, et alles ta ju algas.
Tööl on tore. 2.klass on ikka juba suured ja asjalikud lapsed. Vaatan koolis 1.klasse ja imestan, et kuidas ma küll eelmisel sügisel selle kaosega toime tulin. :)
Aga kuidagi ometi sain hakkama. Hetkel küll ei mäleta kuidas. :)

Septembrikuu juurde kuuluvad uued algused. Jälle korralik trennigraafik paigas ja elu veereb vanaviisi. Meie Tupsu aga alustas uisutrennidega. Kevadel käisime ka kolm korda. Tahtsin, et ta õpiks püsti jääl püsima. Kartsin, et muidu läheb lapsel tahtmine üle kui kogu aeg pikali jääl olema peab. :)
Suvel sai siis talle oma uisud ostetud ja eile käis esimeses trennis. Alguses läksin koos lapsega jääle, aga umbes 10 minutit hiljem võttis treener ta enda juurde ja sinna ta jäi. Õppis kukkuma ja püsti püsima, õppis ära, et nendel uiskudel on suurem sakk kui kevadistel oli (ja seega suurem võimalus ninali kukkuda) ja treeneril käes kinni hoidel sõitis juba veidi ka ühel jalal.

Trenni lõpus hakkas rohkem kukkuma (tundus, et tegi seda meelega) ja kinnastele jäävat jääd sööma. :)
Pildil on meie Tupsu see hästi roosa, kes treeneri taha peitu jääb.