Ka nii saab uisutada :)

Veel uisutamisest

Eelmisel nädalal toimus ka EM. Sel aastal siis olümpiamängude tõttu nädalakese varem (et väga kokku ei jookseks ajaliselt). Gelbova sõitis välja oma parima koha. Senine parim oli tal koduselt EM-ilt saadud 8.koht.
Igal pool nüüd kirjutatakse kui hästi tal läks. Mina aga ei saa aru, kas ajakirjanikud on täielikud uisutaise võhikud, või nad suures õnnes (hea koha üle) ignoreerivad sihilikult tõsiasja, et see sõit ei olnud sugugi suurepärane (nagu igal pool kirjutatakse).
Ta hüppas keskpäraseid kaheseid (vaid paar kolmest hüpet oli kavas), jättis raskemad hüpped nagu flipi ja lutzu hoopis hüppamata. Ühesõnaga tegi ühe kerge kindla peale sõidu. Kui ta konkurendid (rootsi tüdrukud, grusiinlane näiteks) ei oleks ebaõnnestunud, siis poleks ta sellise kavaga 7.kohta kohe kindlasti saanud.
Anna Levandi ütles juba paar aastat tagasi, et Glebova teeb seda kõike hästi, mida ta oskas juba enne Ameerikasse minekut. Aga midagi tema sõidus paranenud nagu ka ei ole. Mina olen sellega täiesti nõus. Ta ei kukkunud, aga tegi kavas vaid neid hüppeid, mida ta hästi oskab. Vaatame, mis koha ta siis olümpial välja sõidab.

Ja ma ei ole mitte pahatahtlikult kade. :)
Elasin talle kõigest hingest kaasa ja lootsin parimat tulemust. :)

Gliss Open

Eelmisel nädalavahetusel olid taas meie klubi võistlused. Sai palju tehtud vabatahtliku tööd. Ja jälle mõtlen (juba 4 aasta!), et järgmisel aastal ma küll võistlen. Ilmselt mitte tavaklassis, aga harrastajatel on üks võistlusklass, kus hüppama ei pea. Peab vaid teidma hea teema ja siis hästi muusikasse sõitma. Üks piruett peab ka olema. Nüüd on aasta aega selle teema üple mõelda.

Aga vabatahtliku töö oli nagu alati. Palju jooksmist, küpsetamist. Mitu päeva jäähallis istumist, nii, et päevavalgust ei näinudki. Hommikul läksine jäähalli - oli veel pime, õhtul tulin ja oli juba pime.Iga kord enne võistlust mõtlen, et seekord võtan rahulikult, aga läheb jälle nii nagu alati. :)

Ja ongi argipäev

Vaikselt üks aasta ära saadetud ja uus juba minut päeva kohal. Tänaseks juba esimene tööpäevgi selja taha jäänud.
Raskelt ja kurvalt algab see aasta.
Jääb üle vaid loota, et juba alanud uus tuleb kindlasti parem!

Head aastalõppu!

Rahulikku vana aasta lõppu ja head uut aastat! :)

Jälle Pähklipureja

Käisin ükspäev jälle Pähklipurejat vaatams. No ei saa kohe minemata jätta. Mis jõul see ilma Pähklipurejata oleks. :)
Ilus etendus. Sel korral olin kaasa meelitanud ka oma ristitütre koos tema emaga. Ja kes läheb jaanuarist balletitundi. :)

Aasta 2013

Aasta eelviimasel päeval on vist paras aeg lõppenud aasta peale veidi tagasi mõelda.
On olnud väga kummaline aasta. Suur lahkumiste aasta. Oleme saanud kuus teadet äraminemismistest. Ja kui neli neist olid küll kurvad, aga ette siiski mingil määral ette teatud, siis kaks teadet on tulnud küll täiesti ootamatult.
Ühel väikesel tüdrukul on väga kurb aasta lõpp. :(

Samasse ritta inimestega on seda küll vale kirjutada, aga oleme saanud sel aastal ka kaks ootamatut teadet pere lemmiklooma lahkumise kohta. Mu vanemate koer suri varakevadel ootamatult ja detsembris lahkus ka sõbranna koer. Mõlemad koerad olid tegelikult veel parimas eas.

Nii, et ei ole olnud just parim aasta.

Teisest küljest vaadates ei saa ka öelda, et oleks väga halb aasta olnud, sest mu lastega ja meie ja vanematega, samuti venna pere ja teiste sugulastega on kõik korras. Ja see on ju ometi väga oluline. On tööd, on hobisid, saame vähehaaval reisida (takistuseks koer). :)

Lastel läheb hästi, tütar on lõpetamas gümnaasiumi.

Uusi beebisid sel aasta sündinud ei ole, aga on sündimas uuel aastal. :)
Ristitütar kasvab ilusti, jaanuarist hakkab ka balletitundides käima. :)

Oli suurepärane suvi, mis algas mai alguses ja lõppes alles septembri lõpus. Oli pikk talv, veel aprilli alguseski oli lumi maas ja inimesed suusatasid.
Ja hetkel kestab lõputu sügis. :)

Ja sella aasta sündmuseks peaks vist panema uue koera võtmise. :)

Selline see aasta 2013 oli. Oli kurbust, oli rõõmu. Loodetavasti järgmine aasta tuleb rõõmsam!