Erika
Kivilo sündis 2.juulil 1927 aastal Tallinnas Keskhaiglas. Kodus
ootas teda juba 1,5 aastane õde Hella. Hiljem sündisid perre veel
vennad Evald, Edgar ja aastaid hiljem Arvi.
Oma
lapsepõlve veetis Erika Tallinna lähedal Koplimetsa külas (hiljem
Vene küla). Lapsepõlves oli ta väga lähedane oma õe Hellaga.
Kui Erika ja Hella olid juba neiud, sündis neile väike vend Arvi.
Noormehed, kes neil külas käisid, vaatasid alati kahtlustavalt, et
kumma tüdruku laps ta on. Aga Hella ja Erika olid kanged tüdrukud
ja ei öelnud sugugi, et Arvi hoopis nende väike vend on.
Peale
sõda sai Erika tuttavaks oma tulevase abikaasaga, kellega ta
abiellus 1948.aastal. Sellest abielust sündis tütar.
Mehe
töö viis neid elama mitmele poole Eestimaal, kus Erika pidas
erinevaid ameteid. Muuhulgas oli ta Käru rahvamaja juhataja. Raplas
elades läks ta tööle müüjaks ja see töö jäigi tema põhiliseks
tööks elus.
Kui
elu teda tagasi Tallinnasse tõi, läks ta tööle Turisti
kauplusesse. Seal poes oli vaja osata võõrkeeli ja arvutada peast
erineavate maade valuutades. Arvuteid ju tollal ei olnud! Turisti
poes töötas Erika kuni pensionile jäämiseni.
Hiljem
sai ta tuttavaks Hansiga, kellega koos rajasid nad omale Jõgeva
lähedale ilusa ühise kodu. Koos elasid nad kuni Erika tervise
halvenemiseni, üle 20 aasta.
Erikale
meeldisid väga aiatööd. Tema aias õitsesid alati lilled. Veel
meeldisid talle õunapuud ja sirelid. Terve oma elu oli ta töökas
ja tegus. Armastas palju lugeda, õmmelda. Lisaks oli ta tõeline
daam: alati hästi sätitud ja hoolitsetud.
Oma
lapsele, lapselastele ja lapselastelastele oli ta alati olemas, kui
vaja aitas.
Erikal
on üks laps
kaks
lapselast
kuus
lapselapselast.
Mitu tundi tööd ja nii lühike see kokkuvõte elust siis ongi. Selle kirjutamiseks otsisin välja paberid, kuhu panin juba mitu aastat tagasi kirja vanema mälestused. Hea, et kirja panin, sest olin selle kõik juba jõudnud ära unustada. Kahjuks jäi see projekt meil vanemaga millegipärast poolikuks. Aga need mis kirja pandud kirjatan millalgi siia ka, jääb lastele lugemiseks.