Lõpp pimedusele!

Alustasin täna jõulukoristusega. Kardinad on juba pesus. Mul on kõrini sellest pimedast novembrist! :)

Lootus

Meie suguvõsa pisike M. võitleb juba seitsmendat nädalat haiglas oma elu eest. Aga ta on tubli! Kui tema jaksab võidelda, siis peab meil olema lootust, et asi läheb paremaks. Peab ju ometi minema!

Veider esmaspäev

Juba hommikul ärgates tundsin, et tulemas ei ole "minu päev". Ja oligi terve päev kuidagi imelik. Eks väsimus nädalavahetusest mängis ka mingit rolli. Tundsin, et ärritun kergemini kui muidu ja oli kohe selline teistmoodi päev.
Päeva krooniks lõhkus üks tüdrik ära mu lemmikpastaka. Asi ei ole tegelikult pastakas (ta kirjutab endiselt, lihtsalt veidi katki on), aga mulle  tõesti ei meeldinud see, et kui mind klassis ei olnud, siis ta käis minu laua taga minu pliiatsitega vastu lauda tagumas. Asi iseenesest ju tühine, aga ma vist ikka pean homme selle teema üles võtma. Minu kausikesesest (laualt) ei käida ilma minu kodus olemata söömas (midagi võtmas). Tundub, et ma pole esimene keda see teema ärritab. Ka karudele see ei meeldinud. :)

Esimene jõulupidu

Selle aasta esimesel jõulupeol on siis nüüd jälle käidud. Nagu Soomes kombeks, toimus see juba novembris ära. Selle aasta pidu oli mereröövli-stiilis. Mulle iseenesest väga meeldis see, et temaatiline riietus oli korraldajate poolt, ehk siis ise ei pidanud varem selle peale aega raiskama. Kui kohale jõudsime suruti mulle miski mereröövlikaap pähe ja sellega asi piirdus. :)
Pidu ise oli hästi organiseeritud (nagu alati), aga kuidagi imelik õhustik oli selle aasta peol. Nagu oleks kõiki mingi mure vaevanud. Üldiselt olid kõik pidulised lõpuks purjus, isegi sellised, kes muidu on alati korralikult kained olnud (seisus kohustab, eksole).
Muusikat valis sel aastal hoopis diskor ja muusika oli (soome) 80-ndatest. Oli muidugi lugusid, mida ka meie teadsime, aga enamjaolt siiski meile võõras.

Aga selline nädalavahetusel reisimine on väga väsitav. Alates reede pärastlõunast oli mul täpselt kõik ajaliselt planeeritud. Muidu ei oleks omadega valmis jõudnud. Tegelikult läkski Kotkas väga kiireks, sest olime Porvoos natuke liiga kaua (no vahel jään lihtsalt lobisema ja ei saa kuidagi õigel ajal minema). Seetõttu jõudsime hotelli vaid napilt tund aega enne peo algust. Peole jõudsime kõige viimastena, umbes 5 minutit enne ametlikku algust. Õnneks polnud me ainsad, vaid hotellist läksime juba koos mitme perega.
Ka eilne päev oli väga täpselt välja planeeritud, kuna ka trennidest ei tahtnud ilma jääda. Selline planeeritud nädalavahetus on aga väga kurnav. Täna hommikul oli tunne, et "jumal tänatud, et esmaspäev, saab rahulikult jälle edasi toimetada". :)

Pilt on paari aasta tagune. Sel aastal ei olnud seal samuti veel lund.

Uisujuttu

Läksin siis eile õhtul kell 21.00 trenni. Tavaliselt ma sellisel kellaajal olen juba üsna unine. Aga kui jõulupidu on selline, nagu meile praegu räägitakse (siis kirjutan ma siia täpsemalt ka), siis ei tohi enam ühtegi trenni vahele jätta.
Selgus aga, et treenerite vahel pole mingil põhjusel kontakti olnud ja jõulupeo proovi asemel sattusin hoopis edasijõudnute trenni.
Nii, et ühest küljest läksin asjata, aga teisest küljest sain väga hea trenni. Aeg-ajalt peab ikka käima edasijõudnute trennis, sest seal tegime eile palju raskemaid elemente kui oma trennis. Näiteks hüppega madalpiruetti (sellel on mingi oma nimi ka, aga mulle ei jäänud meelde), hüppasime lutzu (ma polnud seda veel kordagi isegi mitte proovinud) ja lihtsalt mitmeid erinevaid sammude-hüpete kombinatsioone.
Aga see praegune jõulupeo-nägemus võtab veidi kõhedaks. Kas me oleme selleks tõesti juba valmis?

November

Käes ongi aasta pimedam ja masendavam kuu. Kuigi tegelikult mulle isegi hetkel november meeldib. See kuu peabki olema pime ja vihmane. Ja kui paistab päike (nagu täna vahepeal), siis see on justkui boonuseks.

Tasapisi alustame juba jõuludeks ettevalmistamisega. Trennis hakkasime valmistuma jõulpeoks ja kuigi minu arvates on sinna veel nii palju aega, siis treenerid nii ei arva. Juba täna õhtul on jõulupeo proov. Nii, et kaugel need jõuludki enam on. :)

Hingedepäev

On hingedepäev. Aeg meenutada meie hulgast lahkunuid.