Ja ongi käes kooliaasta lõpp

Uskumatu küll, aga ongi kätte jõudnud kooliaasta vahvaim aeg - projektinädalad. Külastasime klassiga KUMUt. Tore, et muuseumid on võtnud omale südameasjaks lastele muuseumiskäiku huvitavaks ja lastepäraseks muuta. Varem olen ma selliseid muuseumikülastusi vaid välismaal näinud, nüüd kogesin, et ka Eestis on sellist teed mindud. Vahva!

Tärkamine ja ärkamine :)

Kevad on üldse üks suur ärkamine. See, et kevad jahedamapoolne on, on minu meelest tore. Kui on jahedad ilmad, jätkub õiteilu kauemaks.



Aga on ka teistsugust ärkamist. Siin meie Kersi eile hommikul enne 11. Minul tuli mõte, et võiks ehk õue minna. Tema vedas korraks silma lahti ja...


...vaatas otsa uniselt, ning pani sila kinni tagasi ja magas edasi. Iga koerapidaja unistuste koer, kas pole? Ei mingit varast äratust, et õue minna.
Tõele au andes peab aga ära märkima, et kõik hommikud pole vennad. Täna kondas ta küünte krõbinal juba kümna paiku ringi, siis aga otsustas uuesti edasi magada. :)

Fotojahi alla ma siiski ei lingi, sest teistel on nii vapustavalt ilusad pildid. :)

Maikuu

Käes on aasta kõige ilusam aeg. Lühiksed valged ööd ja juba (enam-vähem) soojad ilmad. Puhkus on ka kohe-kohe peale hakkamas, aga siiski veel käid tööl ja tead, et kohe-kohe... :)
Samas on tööl kerge minnalaskmis meeleolu. Kõik on veidi rabedad ja samas heas tujus.
Täna oli koolis lõpukell. Mulle kohe ei meeldi sellised lõpu-asjad. Mul läheb alati meel härdaks ja mõtlen, et alles nad ju olid väikesed ja nüüd juba lähevad. Silm läheb kohe märjaks. Aga elu läheb edasi. Sügisel tulevad uued pisikesed peale ja kõik kordub: 1.september-jõulupidu-kevadine aktus.

Teismelised

Miks arvavad teismelised, et kui neile mingi mõte pähe kargab, siis peab see kohe nüüd ja praegu teostatud saama? Kui ei saa, siis on jama majas ja uksed pauguvad. Kas geelküüned 14-aastasel sporditüdrukul on tõesti nii hädavajalikud??

Ja Kevadetüdruk muudkui kasvab

Väike Kevadetüdruk saab ülehomme juba kahekuuseks. Ta on juba päris beebi moodi, ei ole enam selline tilluke, keda ei julge katsudagi. :)
Pühapäeval sain käe valgeks Kevadetüdruku hoidmisega. Tema emme-issi käisid sünnipäeval ja meie siis kahekesi käisime jalutamas. Võin uhkusega öelda, et hoolimata väikesest pahast tujust emme puudumise pärast, sain ma siiski suurepäraselt hakkama. :)

Mustamäe kevad

Käisin laupäeval mööda Mustamäed ja pildistasin kevadet. Ilmselt seetõttu, et olen juba sündinud paneelmajja, aga ma jumaldan Mustamäe kevadet. :) See toob meelde mulle lapsepõlve mängud paneelikate hoovides.


See on üks hoov Ehitajete teel, mis minu meelest on "vanaaegne". Seal ei niideta kunagi õigel ajal muru...


... ja mänguväljak on lausa lastele eluohtlik, aga kuidagi väga-väga lapsepõlve meenutav hoov on see.


Ja võililled.


Veel võililli.


Ja õitsev õunapuu (vist).


Ja väike puudesalu, mis ei ole veel päris "valmis" lehtedega.
Meie koduaknaalune kask on nüüd ka üleni roheline. Jõudsin ikka ära oodata. :)

Viimane eksam

Reedel siis sai meie pere selleaastasel lõpetajal tehtud viimane eksam. Poisi kommentaar oli, et raske, aga ei midagi hullu. Eks raskeks teevad eksami kindlasti ärevus ja pinge. Nüüd jääb siis tulemuste ootamine ja aktus 19. juunil.
Suvi poistel kardetavasti sel aastal vaba, ehk siis puhkuseks on. Muidu ikka suviti tööl käinud, aga sel aastam ma kahtlen, kas leiavad omale kuuks-paariks tööd.