Tagantjärele võib vist eksami kohta öelda, et oli raske eksam. Vähemalt poiss ise ütles, et eelmise aasta oma oli tunduvalt kergem. Noh, võib-olla muidugi oli süüdi ka eksamiärevus, mis asja raskemaks tegi. Igatahes ütles ta, et üks suuline osa oli kerge ja teine väga raske. Raske just seetõttu, et lugeja diktsioon oli olnud väga halb. Kusjuures see ei ole esimest korda nii, mõni aasta tagasi luges samuti kõnedefektiga inimene suulist osa. Igatahes nende koolis olid kõik seda eksamit rakesks pidanud (ja netist lugesin, et ka teiste koolide õpilaste arvates oli tegu raske eksamiga). Nende koolis oli vaid üks õpilane lõpetanud töö enne ajalimiidi täissaamist.
Need viimasel hetkel õpitud osad olid tal hästi läinud. No midagi siis head kah. Aga ise arvab, et üle 50 punkti sealt küll ei tule. Kurb iseenesest, sest tegelikult on tal ingile keel täiesti ok.
pühapäev, 3. mai 2009
laupäev, 2. mai 2009
Inglise keele eksam
Hetkel, nüüd ja praegu, on käimas inglise keele kirjalik eksam. Paljudes kodudes on vanemad ärevil, nagu mina praegu. :)
Kui eelmisel aastav vanem poeg tegi inglise keele eksamit, olin ma rahulik. Kõik oli kontrolli all. Aga sel aastal... Se aastal sain ma alles eile teada, et mu poja koolis ei valmistatudki neid eksamiks ette. Kuna mu sõbranna on ingilise keele õpetaja, siis oli meil temaga juttu võimalikest vigadest eksamil ja kui ma seda pojale rääkima hakkasin, siis ajas ta silmad suureks ja kuulis minu käest esmakordselt, et sellist tüüpi ülesanded üldse eksamisse tulevad. Kuna poissi polnud kodus ka (oli oma sõbranna pool veidi linnast väljas), siis puudus ka see lihtne võimalus, et saadan ta küla peale ruttu veel viimast õppima. Õppisime siis telefoni teel. Loodetavasti midagi ikka meelde jäi.
Aga mina olen vihane. Ja mõtlen tõsiselt minna kaebama. Ma ei ole mingi kaebaja inimene, aga saata terved klassitäied noori eksamile, ilma neid ette valmistamata??? Mu inglise keele õpetajast sõbranna sõnad oli: see on kuritegu! Rikkuda niimoodi ligi 100 noore võimalused ülikooli saada? Hea küll, kõik 100 lõpetajat ei tee inglise keele eksamit, aga enamus teeb seda siiski. Ja loomulikult tunnen ennast ise süüdi, oleksin pidanud ise varem selle teema üles võtma, aga olles ise õpetaja, siis ma tõesti eeldasin, et IGA õpetaja teeb oma tööd ja mul ei tulnud pähegi, et mõni jätab noored ette valmistamata ja saadab nad niimoodi mütsiga lööma riigieksmit? Olen kuri, mitte kuri, vaid suisa tige! :S
Kui eelmisel aastav vanem poeg tegi inglise keele eksamit, olin ma rahulik. Kõik oli kontrolli all. Aga sel aastal... Se aastal sain ma alles eile teada, et mu poja koolis ei valmistatudki neid eksamiks ette. Kuna mu sõbranna on ingilise keele õpetaja, siis oli meil temaga juttu võimalikest vigadest eksamil ja kui ma seda pojale rääkima hakkasin, siis ajas ta silmad suureks ja kuulis minu käest esmakordselt, et sellist tüüpi ülesanded üldse eksamisse tulevad. Kuna poissi polnud kodus ka (oli oma sõbranna pool veidi linnast väljas), siis puudus ka see lihtne võimalus, et saadan ta küla peale ruttu veel viimast õppima. Õppisime siis telefoni teel. Loodetavasti midagi ikka meelde jäi.
Aga mina olen vihane. Ja mõtlen tõsiselt minna kaebama. Ma ei ole mingi kaebaja inimene, aga saata terved klassitäied noori eksamile, ilma neid ette valmistamata??? Mu inglise keele õpetajast sõbranna sõnad oli: see on kuritegu! Rikkuda niimoodi ligi 100 noore võimalused ülikooli saada? Hea küll, kõik 100 lõpetajat ei tee inglise keele eksamit, aga enamus teeb seda siiski. Ja loomulikult tunnen ennast ise süüdi, oleksin pidanud ise varem selle teema üles võtma, aga olles ise õpetaja, siis ma tõesti eeldasin, et IGA õpetaja teeb oma tööd ja mul ei tulnud pähegi, et mõni jätab noored ette valmistamata ja saadab nad niimoodi mütsiga lööma riigieksmit? Olen kuri, mitte kuri, vaid suisa tige! :S
Jälle uus kuu
Reedel, 1.mail, tehtud pilt. Lehed kasel on juba täiesti näha. :)Käes siis lõpuks see aasta kõige ilusam kuu. Ja kõige kiirem kuu. Lugesin eile kalendrist kokku, et mul on jäänud vaid 14 tööpäeva sel aastal. Ehk siis 14 päeva, mil teha "tööd". Ülejäänud päevad veedame muuseumis, ekskursioonil, spordipäeval, katseid tehes vms. See on kindlasti samuti tööpäev, aga ikka teistsugune, lihtsam ja lõbusam. Tõsine töö on selleks aastaks varsti lõppenud.
Eile käisime abiks kolimisel. Mu venna pere pidi kahjuks tunnistama, et sai mõni aasta tagasi veidi liialt optimistlik oldud ja liiga vähe tulevikule mõeldud. Muidugi, neil läks paljudega võrreldes hästi, nad said maja müügiga võlgadest vabaks ja neil jäi raha veel ülegi, et liisinguautod tagasi anda ja uus auto osta (mitte liisida). Eks iga lõpp ole millegi algus ja iga juhtum elus õppetund. Hea oleks, kui nendest õppetundidest ka õppust võetaks.
esmaspäev, 27. aprill 2009
Kurb
Selline artikkel http://www.tallinnapostimees.ee/?id=112301
jääb alati tükiks ajaks hinge kraapima. See koer on nii meie Kersi moodi. Ja lisaks veel koht kust ta leiti: Stroomi rand. Meie "leidsime" oma Kersi samuti Stromkalt. Tõsi, leidmisviis oli rõõmsam, kast täis kutsikaid. Aga ikkagi. Üritan siin meenutada, kas Kersil õdesid ka oli, aga minu meelest oli ta ainus tüdruk peakonnas. Seega siis ehk ei ole tegu Kersi õega. Aga ka tema ema omanik elas Stromka juures.
Kuna teda oli üritatud opereerida, siis ilmselt pere ikka hoolis temast, ehk pääses ta aiast põgenema? Kurb, et selliseid asju juhtub. Vähemalt on see koer nüüd vikerkaare taga ja ta piinad on lõppenud.
jääb alati tükiks ajaks hinge kraapima. See koer on nii meie Kersi moodi. Ja lisaks veel koht kust ta leiti: Stroomi rand. Meie "leidsime" oma Kersi samuti Stromkalt. Tõsi, leidmisviis oli rõõmsam, kast täis kutsikaid. Aga ikkagi. Üritan siin meenutada, kas Kersil õdesid ka oli, aga minu meelest oli ta ainus tüdruk peakonnas. Seega siis ehk ei ole tegu Kersi õega. Aga ka tema ema omanik elas Stromka juures.
Kuna teda oli üritatud opereerida, siis ilmselt pere ikka hoolis temast, ehk pääses ta aiast põgenema? Kurb, et selliseid asju juhtub. Vähemalt on see koer nüüd vikerkaare taga ja ta piinad on lõppenud.
pühapäev, 26. aprill 2009
Lõpueksamid
Ja eile siis saigi avapaugi lõpueksamite periood. Sel aastal siis lõpetab noorem poiss. Kirjandi teema valis ta mitte just kõige kergema: " Sündmused muudavad inimest" (A.Dumas). Mind teeb veidi ärevaks, sest tegu tsitaadiga. Aga loodetavasti ta ise teadis mis teeb. :)
Eelmisel aastal tulid kirjandite punktid kõige hiljem. Alles enne jaani veidi. Igatahes lõpuaktus juba paistis ja kirjandite tulemusi ei olnud ega olnud. Loodetavasti sel aastal tulevad rutem.
Poiss ennast eksaminärvist eriti kõigutada ei lasknud, alles eelmisel õhtul kell 18 tuli talle meelde, et tal pole pastakaid. Ja minu soovituse peale lugeda postimehest viimaseid nõuandeid (seal eesti keele õpetajad andsid veel nõu), selle lubas ta hommikul enne minekut üle vaadata. No külm närv igatahes, mina olin ilmselt rohkem pabinas kui tema. :)
Järgmine eksam siis laupäeva, 2.mail. Inglise keel.
Eelmisel aastal tulid kirjandite punktid kõige hiljem. Alles enne jaani veidi. Igatahes lõpuaktus juba paistis ja kirjandite tulemusi ei olnud ega olnud. Loodetavasti sel aastal tulevad rutem.
Poiss ennast eksaminärvist eriti kõigutada ei lasknud, alles eelmisel õhtul kell 18 tuli talle meelde, et tal pole pastakaid. Ja minu soovituse peale lugeda postimehest viimaseid nõuandeid (seal eesti keele õpetajad andsid veel nõu), selle lubas ta hommikul enne minekut üle vaadata. No külm närv igatahes, mina olin ilmselt rohkem pabinas kui tema. :)
Järgmine eksam siis laupäeva, 2.mail. Inglise keel.
esmaspäev, 20. aprill 2009
Teater
Nädal tagasi käisime me teatris "12 tooli" vaatamas.
Kas hakkab inimeste kultuurihuvi jääma majandusraskustele alla? Igatahes oli saal pooltühi ja mul hakkas näitejatest kahju. Näidend ise oli vahva. Mõnus oli vaadata kuidas võimalikult väheste vahenditega sai laval hakkama. Eriti meeldis mulle Moskva ühiselamu lahendus. :D
Aga Rakvere teater on etendust ise tutvustanud järgmiselt:
lja Ilf ja Jevgeni Petrov
Kas hakkab inimeste kultuurihuvi jääma majandusraskustele alla? Igatahes oli saal pooltühi ja mul hakkas näitejatest kahju. Näidend ise oli vahva. Mõnus oli vaadata kuidas võimalikult väheste vahenditega sai laval hakkama. Eriti meeldis mulle Moskva ühiselamu lahendus. :D
Aga Rakvere teater on etendust ise tutvustanud järgmiselt:
lja Ilf ja Jevgeni Petrov
12 TOOLI
(Двенадцать стульев, 1928)
Nahhaalne komöödia
Lavastaja Jaanika Juhanson
Kunstnik Erki Kasemets
Kostüümikunstnik Kalle Aasamäe
Videokunstnik Martin Sookael
Valguskunstnik Priidu Adlas
Muusikalised kujundajad Elmar Sats ja Tarmo Kesküll
Liikumis- ja lavavõitlusjuht Hellar Bergmann
Peaosades Margus Grosnõi (Ostap Bender) ja Peeter Jakobi (Ippolit “Kiisu” Matvejevitš Vorobjaninov).
Ülejäänud tegelasi mängivad Marin Mägi, Tiina Mälberg, Erni Kask, Peeter Rästas, Eduard Salmistu.
20. sajandi ühe iidolteksti julge ja värviline tõlgendus. Kelmikomöödia teatraalses kastmes, lüüriliste lisanditega.
Elu on mängurõõm. Elu on mängukurbus. Elu on mänguviha. Mäng on risk. Mäng võib tappa. Väljakannatamatu rõõm võib tappa. Kuid mänguta pole täisverelist elu. See on julgus ja rõõm elada 200%. Vaatamata võimalikele tüsistustele. Lennata. Elu pidu. Fest des Lebens. Nahhaalsus, poeesia, sarm, surm.
laupäev, 18. aprill 2009
Pesa
Mitte ainult linnud ei ehita kevadel pesa. Ka Kersi leiab, et on aeg pesaloomiseks. Tema puhul on pesamaterjal enamasti tekid-padjad-Krissu kaisuloomad. Kuigi kaisuloomade saatus oleneb Kersi tujust. Vahel leiab ta, et nad segavad ja siis loobib ta hoopis loomad voodist põrandale. Vahel aga sobivad nad külje pehmendajaks küll.
Tegelikult on Kersi kuidagi äkki väga vanaks ja viletsaks jäänud. Täna sügas ta ennast nii, et kukkus kaks!! korda järjest sügades voodist kolinal põrandale. Ja kui vanasti käisime õues nii, et Kersi ees ja mina rihma otsas kaugel maas ja vahepeal oli periood kus me käisime kõrvuti, siis nüüd on kätte jõudnud aeg kus mina käin ees ja tirin teda järele. Ma kohe ei oska nii aeglaselt kõndida kui talle sobiks.
Tellimine:
Postitused (Atom)