Väike suvine reisikene

 Selle suve väike reisike (no ühepäevast külaskäiku ei saa isegi mitte reisiks nimetada) viis meid siis suvisesse Helsingisse. Iga kord pean ma ikka sellest kirikust ka läbi astuma. Ja alles sel suvel sain teada, et tegelik peasissepääs on hoopis see mis ülemisel pildidl paistab.

 Ja mitte see, mis Senativäljakupoole on ja tundub peasissepääs olevat. :)

 Seda pilti ei jäta ma samuti vist kunagi Helsingis tegemata. :)

 Seekord oli meie eesmärk Suomenlinna. Üks pilt laevast veel Helsingile.

 Ja kohal juba olimegi.

 Tegelikult minu meelest on see sellina jalutamise koht. Ega väikeste lastega seal midagi teha eriti ei ole. No ronimist muidugi ja mänguväljak oli ka. Ning mänguasjamuuseum. Aga rohkem ikka vist pigem suuremate lastega jalutamine, ujumine (kui ilma on) ja piknikule mineku koht. Aga kuna laevad käivad tõesti tihti ja kehtib ka linnaliinipilet, siis miks mitte sinna kasvõi tunniks-paariks sõita.

 Pilt ujumiskohast. Mulle nii meeldivad need lamedad kaljud ja ka ujumiskoht meeldib mulle rohkem kui saab kaljult otse merre minna.

 Kuna kolmapäeval ei olnud just eriline rannailm, siis jäi ujumine seekord vahele. Tegelikult oli nii, et kui me Suomenlinna jõudsime, siis paistis päike ja oli suurepärane ilm. Aga juba paarikümne minuti pärast tulid pilved ja ka vihm.

 Vihma sadas vahepeal ka nii palju, et olime sunnitud varju alla minema, aga üldiselt meil siiski ilmaga vedas. Kuni me kohvikus kohvi jõime ja vihmavarjus olime, lõppes vihm ära ja tuli päike välja.

 Vahad kindluse ehitused olid tegelikult küll selline koht, kuhu suuremate lastega minna võib. Aga seal ronimine on vanema vastutusel.

 Ja alla kukkumine ei ole lubatud. :)

 Neli saart on omavahel sildadega ühendatud. Paari tunniga jõuab tegelikult kõigile ringi peale teha. Viimasel saarel aga oli mulle täielik kemmergu-üllatus. Kohe nii suur üllatus, et ei teinud sellest kempsust isegi pilti. Nimelt minnes nii kaugele kui rada lubab (vahepeal oli küll tunne, et kõnnin kellegi eraõues juba), lubati kaardi järgi kempsu. WC-sid oli tegelikult saarel tõsiselt palju, aga kahel väiksemal enam ei olnud enne kui viimase saare kõige lõpus. Ja seal kõige lõpus seisis selline nn kuivkäimla moodi ehitis (ainult rauast!). Väljaspoolt vaadates arvasin, et heal juhul on ehk auk põrandas ja mõtlesin, et vaatan korraks järele ja kui väga hull on, siis ei lähe. Sees selgus, et on täiesti tavaline veega (ja paberi ja kraanikausi ja paberkäterätikutega) ja klaasist! laega kemps.No ausõna, ma olin ikka täiesti rööpast väljas sellisest leiust. :)

Veel vaade Suomenlinnast Helsingile ja hakkaski meie reis lõppema. :)