Kunagi kui me siia korterisse kolisime, käisid meil mitmel korral oravad rõdul jooksmas. Siis saabus aastatepikkune vaikus. Vahel harva õnnestus pargis või metsas oravat näha, aga rõdul ei kunagi.
Nüüd on aga vist soodne orava-aasta olnud, sest alates sügisest (pildid tehtud sügisel) käivad meil regulaarselt oravad akna taga. Koerale pakub see muidugi suurt huvi, ta on meil ju jahikoer.
Viimasel ajal aga on need külaskäigud veidi tüütuks muutunud. Oravad nimelt ei tunne kella. :)
Täna varahommikul (ausalt öeldes lausa öösel) hakkas trall pihta juba enne 6. Meil on küll ruloo alla keritud, aga kahjuks teevad oravat nii kõva müra, et isegi mina kuulen neid, koerast rääkimata. Koer hüpleb voodis ringi ja üritab aknast välja piiluda. Seda kõike saadab elurõõmus haukumine ja urin. Kell kuus katkes mu kannatus ja tõmbasin ruloo üles, et koerale näidata oravavaba aknatagust. Vaikust oli selleks hetkeks akna taga olnud juba mitu minutit. No ja valesti muidugi tegin. Selgus, et orav ootas akna taga, et ruloo üles tõmmatakse. Nii nad siis vaatasidki tõtt läbi akna. Üks rahulikult istudes, teine haukudes ja hüpeldes. Ja seda kell 6 hommikul!
Kaalusin juba unise peaga, et käsiks linnavalitsusel oma lemmikloomadega midagi ette võtta. Vähemalt neile veidi kella õpetada. Tulgu paar tundi hiljem, palun väga! Koeral tegevust vähemalt. Aga nii vara tahaks veidi magada. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar