Veel vanu jõuluehteid. Üks karbitäis juba meil kodus on. Nüüd kolis teine juurde. Ehteid minu ema lapsepõlvest ja paar vanaema omast ka (maasikad, teised vist on juba hilisemast ajast).
Kassiga klaas - kui meie lapsed olime, siis oli neid mitu. Koeraga oli veel ja vist veel mingi pildiga. Alles on jäänud vaid see üks. Morsiklaasid on ka minu lapsepõlve ajast.
Kastmekannu kohta ütles mu ema rangelt: Sul ei olegi kastmekannu. Ja vastuvaidlemise välistamiseks tõstis selle mulle kotti. Just see oli meie kodust veel puudu. :D
Ja kohvitassid. Need on mu vanavanaema omad. Ma ei raatsinud neist loobuda, sest mäletan hästi kuidas neist alati teed joodi (või kohvi?). Lagedi vanaemal oli köögis selline vanaaegne kummut, kus olid tassid ilusti klaasi taga. Ja kui me sinna läksime, siis joodi alati teed (või kohvi, ei mäletagi).
Alles olid vanaema juures siis need neli tassi ja ma tõin nad koju.
Roosa maasikaga tassiga on mul veel mälestus, kuidas vanavanaema tegi vaarikavarreteed (mis oli jube hea) ja siis istusime temaga kahekesi toas kui teised õues tööd tegid ja tema rääkis mulle igasuguseid asju mida toona üldse rääkida ei tohtinud. :) Näiteks kuidas vene ohvitseriprouad öösärkides teatris käisid ja kuidad venelased Tallinna pommitasid 9.märtsil ja nemad oma kodust Tallinna põlemist keldri katuselt vaatasid.Ühesõnaga rääkis igasuguseid huvitavaid asju. Mina olin tookord nii 4-5 aastane ehk. Täditütrega rääkides (kes on minust vaid pool aastat vanem) selgus, et temale polnud vanavanaema midagi rääkinud. Või ei mäleta ta seda enam?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar