Tore et käes on märts. Märts tekitab minus alati kevadetunde, ka siis kui on paarkümmend kraadi külma. Ikka on kevad hinges. :)
Kirp aga on saanud endale kennelköha. Nakkushaiguse. Kardetavasti koertekoolist, aga samas ei või muidugi teada, kust tegelikult, sest tegu on väga nakkava piisknakkusega. Tegelikult näeb see välja nagu inimestelgi köha. Arst täna kuulas ja ütles (tuttvad sõnad) kopsud on puhtad, aga on bronhides (kes lapsevanematest ei ole seda lauset kuulnud? ). Saime antibiootikumid ja köharohu ja käsu 10 päeva olla tubasel režiimil. Väikesed pissipeatused välja arvatud siis muidugi. :)
Arsti juures oli päris naljakas see, et arst muudkui kordas Kirbule:"Pole midagi, mamma on siin!" :D
Pole ma endast kui Kirbu mammast mõelnud.:)
2 kommentaari:
Eile oli kevad, mis kevad. Lombid sulanud lumest olid nii suured ja sügavad, et ei saanud valgusfoori juurest üle teegi. Mitmes kohas tuli läbipääsuteed otsida.Päikest on ka ja mu tomatitaimed on ninad mullast välja pistnud.Nädalalõpu külm teeb muidugi teed uisuväljadeks.
Kirbule muidugi kiiret paranemist.Koerte nimedega saab nalja.Meie kingapoe omaniku koera nimi on Konn. Tõukoer ja puha. Ta ütles, et ei saa ju muud nime panna, kui on konna moodi.Konn ise oli väga sõbralik ja ainult nohises rõõmust, kui me teda sügasime. Tal polnud sellise nime vastu midagi. :D
Postita kommentaar