Kui tavaliselt kipub mul aeg jaanuaris venima, siis sel aastal seda küll öelda ei saa. Päevad muudkui kihutavad mööda.
On suur sünnipäevatamine (nagu igal aastal) ja Kirp, kes ei lase pikalt arvutis istuda. Ikka tuleb koeraga väljas käia või mängida. Ja nii ma tõesti olen oma arvutis istumise aega palju vähendanud. Ja pärast koera (taas) majja ilmumist pole mul enam ka oma sammude päevanormi kättesaamisega raskusi. Aga koer kodus on tõeliselt vahva! Ma olin juba äraunustanud kui tore võib üks väike kodune koer olla. :)
Vahepal on mu noorim laps saanud täisealiseks. Nii ruttu see lapseiga möödas ongi. Nüüd meil polegi kodus enam ühtegi last. On vaid täiskasvanud inimesed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar