Juba hommikul ärgates tundsin, et tulemas ei ole "minu päev". Ja oligi terve päev kuidagi imelik. Eks väsimus nädalavahetusest mängis ka mingit rolli. Tundsin, et ärritun kergemini kui muidu ja oli kohe selline teistmoodi päev.
Päeva krooniks lõhkus üks tüdrik ära mu lemmikpastaka. Asi ei ole tegelikult pastakas (ta kirjutab endiselt, lihtsalt veidi katki on), aga mulle tõesti ei meeldinud see, et kui mind klassis ei olnud, siis ta käis minu laua taga minu pliiatsitega vastu lauda tagumas. Asi iseenesest ju tühine, aga ma vist ikka pean homme selle teema üles võtma. Minu kausikesesest (laualt) ei käida ilma minu kodus olemata söömas (midagi võtmas). Tundub, et ma pole esimene keda see teema ärritab. Ka karudele see ei meeldinud. :)
3 kommentaari:
arvasin, et said oma kommenteerimisvärgi korda
:(
mul on tõesti kahju, et enamus lugusid minu kommentaarita on jäänud.
ehk täna...
oooo, õnnestus
Ausalt, mul ei ole aega olnud otsida seda värki. Ja ma väga ei oska ka. Mul on mitmed asjad siia panemata jäänud (näiteks teiste blogide lingid), sest ma ei leia kohta kust panna. Ja kuna ma pole eriti arvuti-inimene, siis ei ole mul püsivust pikalt siin seda otsida ka.
Postita kommentaar