Selline see meie koerahoidmine siis oli. Väga lõbus.
Diivani peale ei lubata tulla. Kurb küll.
Aga magada meeldis talle süles. Tegelikult oli tegu ikka tõelise lapsehoidmistööga. Kaks tundi mängimist, söök ja magama. Peale magamist potile (ehk siis õue) ja jälle kaks tundi mängimist ...
Üldiselt saime hästi hakkama, koer tuppa "õnnetusi" ei teinud ja väsitasime lapse õhtuks päris ära ka.
Eile, reisilt koju jõudes tundus tuba nii tühi olevat. Ma arvan, et suvel me omale ikka uue koera võtame. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar