Vaatasin eile lõpuks ära filmi "Must luik". Oli teine mul juba vähemalt kuu aega olemas, aga "ei tulnud vaimu peale". Pärast pühapäevast teatriskäiku aga tundsin, et nüüd on see õige hetk vaatamiseks käes.
Minu jaoks oli see film täielik pettumus. Ma ei kannata selliseid õpitud abitusega inimesi ja ma kohe ei suutnud sellisele hädisele peategelasele kaasa elada. Rohkem meeldis mulle hoopis see teine tüdruk. Selline elurõõmus ja hakkaja. Ja ausalt öeldes jäi filmi lõpp mulle ka väga segaseks. Ma ei saanudki enam pihta mis on tema nägemuses ja mis "päris" elus. Ja ei avaldanud kahjuks selline segane film mulle mingit mõju. Filmi algusosa võib teinekordki vaadata. Tantsud olid ilusad. :)
Aga täna on päev, mil kosja võiksin minna. Kahjuks pole kositavat kodus. :)
Hoolimata sellest, et on veel veebruar, on täna võrratu kevadilm.
2 kommentaari:
Vaatasin seda eelmisel aastal koos noorema tütrega, kellele film millegipärast erilise mulje jättis. Hiljem vaatas ta veel sõbrannaga üle :) Ma ei osanud midagi oodata, ja lõpp oli tõesti segane - reaalsuse ja ettekujutuse pudru ja kapsad.
Samas meenutasin ühe New Yorgi priimabaleriini arvamust, kui film välja tuli. See olevat ta lihtsalt muigama pannud. Need osad, mis kajastasid treeningut, olid tuttavad, aga selline manikaalne esirinda pürgimine olnud väga võõras ja sulest välja imetud.
Aga filmis võib ju kõike :)
Age Oks rääkis meil siin sama juttu. :)
Postita kommentaar