Must kroonika on olemas iga päev. Ma isegi vahel lasen silmadega üle, et mis jälle juhtunud on.
Aga kui asi puudutab inimest, keda sa tunned, siis alles tajud kuivõrd õudne see kõik on.
Selliseid asju ju ometi meie turvalises Eestis ei juhtu...
Ja ajakirjanduses pole mitte üks silp?
Lisaks on täna Estonia huku 17. aastapäev. Aeg läehb ruttu. Isegi mõtlesin ükspäev, et mis kuupäeval see mälestuspäev on. Süütame siis täna küünla.
1 kommentaar:
Minul on see päev nii selgelt meeles. Mäletan, et jalutasin oma noorema pojaga väljas. Ta oli siis 6 aastane. Väljas oli nii külm ja karge ja hinges oli nukrus, sest laevas oli meie tänavalt üks väga tore mees. Hoidsime hinge kinni, et ta eluga ikka pääseks, aga kahjuks ei läinud nii. Mina süütasin ka küünla ja mõtlen sinule Miku. Sa olid väga hea sõber.
Postita kommentaar