Krissu Kersiga
Sõbrad
Kersile meeldib magada pea padjal. Nagu korralikult inimesele kohane. Eks ta ennast ilmselt inimesena määratlebki. Teised koerad ei ole teda eriti huvitanud kunagi. Kui siis vaid korraks. :)
Paari tunni pärast tuleb meile loomaarst. Viimast korda seekord. Ma tean, et me otsus on õige, aga mul on nii halb olla. Käed värisevad, süda on paha. Olen terve päeva arvutis istunud, ei suuda millelegi muule keskenduda. Ka Kersi vist saab aru, et midagi on teistmoodi. Ta on ka kuidagi rahutu, kondab tunduvalt rohkem mööda kodu ringi kui viimasel ajal.
4 kommentaari:
Pikk pai!
Õige või mitte, kerge pole see mingil juhul... Mõtled ju ikka, et ehk oleks siiski võinud natuke veel oodata, samas ei tea Sa ju, kui hästi-halvasti kuts end tegelikult tunneb... Vähemalt on selline lahkumine talle kergem, omas kodus, armsate inimeste juures. Olgu tal siis seal pilvepiiril rohkesti konte krõbistada ja kenad kutsusõbrad seltsiks!
Me oleme oma kodus magama pannud koera ja kassi, see on kohtutavalt raske, aga läheb üle. Mõtle ainult sellele, et see on kõige maise lõpp ja paratamatu.
Öeldakse ju, et "sai vaevast lahti" ka inimese kohta, kelle piinad on lõputud.
Loomad saavad aru.
Meie peres on eluaeg olnud koerad ja kassid ning tean ,et nad on täpselt samasugused täieõiguslikud pereliikmed meie peres nagu me kõik.Kindlasti on see väga raske otsus ja ei ole tehtud kerge südamega ,vaid ainult suurest armastusest oma koera vastu.Soovin südamerahu ja vastupidamist tervele perele.
Oh kullake... kalli-kalli
Postita kommentaar