Kui ma oktoobris rõõmustasin oma pisikeste hüpete üle ja selle üle, et ma pirueti sain 1,5 ringile, siis nüüd panen kirja, et piruetti teen ma juba ammu ühel jalal ja ikka mitu ringi rohkem kui 1,5. Eile tegelikult proovisin juba hoo pealt piruetile minna ja tuli välja ka. Olgu, aus oleks tunnistada ka seda, et hoog oli ikka üsna pisike. :)
Ja ka esimesed korralikumad hüpped tulid eile välja (selliseid tillukesed ilma hoota ja varesehüpped - need tulevad välja ammu).
Kui ma sügisel uisutrenni läksin, siis ma ei uskunud, et mina ka hüppama hakkan. Ma mõtlesin, et uisutan niisama. Aga kui teised kõik teevad, siis tahaks ju ise ka proovida. :)
Ja kolmikpööre on ka selge. Sellega olen ma sügisest saadik kurja vaeva näinud. Lõpuks ometi tuleb ta nüüd välja.
Minu viga on see, et ma kardan kukkuda. Ja see teeb mu meeletult ettevaatlikuks. Sest need inimesed, kes seal niisama on, nendest enamus sõidab ilma ringi vaatamata. Nad ei vaata üldse, et siis teevad inimesed harjutusi, vaid tuhisevad meie vahelt läbi suure hooga. Eile jäi mul ühe hulluga kokkupõrkest puudu vaid 5 cm. Ja kurb, et keegi neid jääterroriste korrale ei kutsu. Turvamees (naine) võiks ju ikka valvata ka turvalisuse järgi, aga tema ülesanne on vaid kontrollida pileteid.
1 kommentaar:
Ilus hobi Sul!
Postita kommentaar