Lugesin mõni nädal tagasi Helle blogist muret, kuidas uute naabritega tuttavaks saada. Meile kolisid umbes samal ajal uued naabrid. Esimene mulje aga oli selline, et parem kui nendega tuttavaks ei saaks. :)
Läks mõni nädal ja juba ma jõudsin oma esialgseid mõtteid kahetsema hakata. On mul siis vaja kohe inimesi sildistama hakata? Nii minu moodi.
Eilne päev aga näita, et mul oli õigus. Hea küll, pidasid inimesed pidu, suitsetasid ja lärmasid rõdul (see mind ei seganud, sest meie aknad jäävad maja taha, nende omad maja ette). Aga kui ma täna hommikul koeraga õue läksin, pidin kummuli kukkuma üllatusest. Terve rõdualune oli täis suitsupakke, konisid, viinapudeli korke ja ilmselt üht-teist veel. Need nimetatud asjad jäid kohe silma.
Läkisn siis koeraga metsa ja haudusin välja kurja plaani. Kui koju tagasi jõuan, korjan selle jama kokku ja viskan nende lapse vankrisse. Millegipärast arvavad nad, et koridor kuulub vaid neile ja hoiavad meie trepimademel oma lapse vankrit.
Metsast tagasi jõudnuna nägin aga juba meie maja koristajat, kes juba koristas seda laga. Kahjuks on meie maja koristaja tunduvalt rahumeelsem ja koristas selle lihtsalt ära. Majahoidja tegevusele elas häälekalt kaasa esimese korruse mammi, kes mulle muuhulgas kurtis, et meie uued naabrid olid tema tehtud märkuse peale talle ülbelt vastanud, et rääkigu ta nendega eesti keeles. Kusjuures ma tean surmkindlalt, et nad on ise ka venelased. Vähemalt räägivad nad omavahel kodus vene keelt ja muusika mida nad kuulvad on vene disko.
Nüüd mõtlengi siin, et kui juhtun neid nägema, kas siis öelda neile midagi või lihtsalt mööda vaadata asjast.
3 kommentaari:
Õige ei ole asjast niisama mööda vaadata, kuid kui tahad edaspidi rahulikult elada, siis tee nii. Ei ole arukas lõrisevat koera ärritada. Antud juhul nende negatiivset tähelepanu endale pöörata.
Mul on vist küll rohkem vedanud. Kuigi pole siiani uute naabritega isiklikult tuttav, võin öelda, et tublid on. Teevad põhjalikult remonti, vahetasid aknad ära, lõpetavad toksimise enne uneaega.Sisse pole veel kolinud.
Meil on üldse väga vaikne trepikoda, enamasti vanemad inimesed.
Minu vastas on küll noored, aga neid ei kuule ega näe - lapsi pole, koer ja kass on. Koer ei haugu, kass ei karju. Pidusid ei peeta.
Oleks kombluspolitsei, kes kutsuks segajad korrale!
Mulle meenus, et kunagi kui lasnamäel kellelgi külas olin, pidin minestama, kui nägin kuidas aknast saadeti prügikott välja. Täiesti rahumeelselt, nii nagu see oleks kõige loomulikum asi maailmas. Akna alla olid pargitud mitmed autod ja kotis olid mõned tühjad pudelid.
Kuna tegemist oli minu jaoks võõraste inimestega, siis ma ei öelnud mittemidagi.
:S
Postita kommentaar