Esimene korralik sügistorm

 Möödunud nädalavahetusel (ja tegelikult veel ka täna) möllas Eestis selle aasta esimene korralik sügistorm. Meil aga olid juba ammu plaanis Soome minna. Mainin ära, et tormi ega isegi pisemat kiikumist ma ei armasta. ☺
Soome minnes ei olnudki tegelikult torm väga hull. Oli umbes 15 minutit suurt kõigutamist ja siis ootamatult lõppes see ära. Pildil tegelikult ei paista laineid kohe üldse. Täiesti tasane ja rahulik sõit. ☺

Tagasitee oli tunduvalt hullem. Sellist asja, et liftid erakorraliste ilmaolude tõttu ei sõida, ma ei mäletagi. Aga tagasi me siiski eluga jõudsime. ☺
Aga jah, sügistorm merel veeta pole just parim mõte.

1.advent

Ja ongi käes 1.advent. Rahulikku advendiaega!

Jõulutunnet otsimas

Et jõuluaeg on alanud, sellest annavad tunnistust üha rohkem kaunistatud aknad. Nii mõnus on pimedas jalutada kui aknad valgust annavad. Ja pime on hetkel ju peaaegu kogu aeg. ☺
Kolmapäeval käisime (taaskord) jõulutunnet otsimas Estonias. Ja"Pähklipureja"  juba ootusi ei peta. 🎄
Muidu aga on kiire nagu alati. Nädalad mööduvad kiiresti, midagi nagu teha ei jõua. Ja jälle on reede ja nädal läbi. Veerandi lõpuni jäänud vaid 3,5 nädalat.

Lõpp pimedusele

Täna alustasin jõuluootusega. Otsisin välja aknaküünlad, et pimedust veidi rõõmsamaks teha. Ka üks eelmisest aastast jäänud glögi ootab joomist. ☺
Järgmisel pühapäeval on ju esimene advent.

Üks veider päev ☺

Ei saa öelda, et elu on rutiinne. Ikka juhtub aeg-ajalt ootamatusi. Vahel (nagu mul täna) juhtuvad asjad enda hajameelsuse tõttu.
Tänane päev oli kui konveieril. Kõik täpselt välja arvestatud. Hommikul tööle, siis pulma, siis kähku koera pissitama ja tööle tagasi. Peole ma kahjuks ei jõudnudki, sest olin ise klassiõhtu lastele lubanud. Ja nii see siis jäi.
Pildi võtsin elu24, kes selle sinna riputanud oli vaid tund aega peale registreerimist.

Jõulud lähenevad

Täna trenni sõites jäi silma, et Solarise ümbrus oli juba jõulutuledes. ☺
Mulle meeldib, kohe valgem on see pime november. Kaubamajas pidid 18.11 jõuluaknad valmis olema. Nii, et kaugel see jõul enam on.

Ja eile käisid meil ootamatult ka mardid. ☺

Kokandusest

Kuna hetkel on vist moes rääkida ühest äsja lõppenud telesaatest, sìis panen ka oma mõtted selle saate kohta kirja. Tunnistan ausalt, et ma eriti ei viitsi neid tõsielu-saateid vaadata ja see oli üle pika aja esimene mida nägin. Seega mul puudub võrdlus.
Mulle saade meeldis. Väga sümpaatsed osalejad olid. Meeldis, et õhkkond oli sõbralik, ei urgitsetud inimesi üksteist taga rääkima. Kui seda tehtigi, siis osalejad ei võtnud vedu. Seetõttu oli tore saade.
Ei meeldinud saate eht-eestlaslik uimasus. Kuna küpsetamisprotsessi nii kui nii ei näidatud, siis jäi mulle arusaamatuks miks saade venitati 1,5 tunni peale. Tempokana oleks ta palju huvitavam olnud. Mõttetud olid minu jaoks ka saatejuhid. Oleks ilma nendeta ka hakkama saanud, nende ükesanne näis olevat vaid Hagarile reklaami tegemine.
Seda kas võitis parim läbi ekraani tegelikult ju öelda ei saa. ☺
Kust mina tean, kas kõik oli ikka nii maitsev kui meile läbi ekraani näidati. ☺
Küll aga vaatajana tundus mulle, et Merlele tehti ülekohut. Ilmselgelt olid tema koogid peajagu teistest üle. Kas osalejatele enne ikka öeldi seda, et otsitakse pagarit, kes kasutab kodumaist toorainet? Või toodi see välja alles lõpus nagu saateski? Ja kui otsiti pagarit, siis miks olid "lõputööks" kondiitrtooted?
No ühesõnaga oli lõpp minu jaoks pettumus. Kuigi iseenesest mulle meeldis ka Krista ja mul tema üle hea meel. Lihtsalt kui panna kõrvuti kaks torti, siis ei ole kahtlustki kumb neist parem välja näeb ja (ilmselt) ka maitseb. Vähemalt mulle, sest sefiiritorti ma eriti ei armasta. ☺