Teatrijuttu

Teatrikuu lõpetuseks oleks ehk kena veidi ka teatrijuttu ajada. Hakkasin ükspäev mõtlema ühe tüki peale, mida sügisel vaatamas käisime ja ... no ei tule nimi meelde. Mõtlesin, siis et panen kirja, mis etendusi viimasel ajal vaadanud oleme. Jääb mingi märk maha.

Eile käisime Draamateatris A. Kivirähki "Vombati" esietendusel. Piletid võtsime pimesi. Mõtlesime, et Kivirähk ju lihtsalt peab hea olema. :) Ja muidugi oli ka. Sisu oli mõtlemapanev, samas, kuna tegevus toimus kaasajal, oli kerge jälgida, ning ka lõbus oli. Täpselt selline tükk, mida lähed vaatama hea meelega. Ei jää pärast enam painama.

Veebruaris käisime vaatamas Linnateatris N. Wrighti "Vincenti". Mulle meeldis see, et tükk oli mõtlema panev, aga ei olnud linnateatrilikult masendav. Pluss oli muidugi vahava mängukoht, väga head näitlejad ja see, et pealtvaatajad istusid praktiliselt laval. Kuna ma olin prillid koju unustanud, siis mulle sobis see väga. :)

Jaanuaris külastasime Draamateatris J.Rulfo "Pedro Paramo" nimelist etendust. Sisu iseenesest oli nii sürr, et terve esimene vaatus läks mõtlemiseks, et kas mulle meeldib see etendus või mitte. Esimese vaatuse lõpuks otsustasin, et meeldib küll. Aga kui aus olla, siis jäigi minu jaoks segaseks, kas kõik olid surnud, või olid mõned ikka elus ka. :) Igatahes jäimegi seltskonnaga eri arvamuste juurde. Aga näitlejaid oli etenduses palju ja kõik mängisid ka väga hästi.

Vaatamist ootavad veel "12 tooli" ja "Voldemar". Nende piletid on meil juba olemas. Mais lubasin tütrega minna ka Estoniasse "Kolme mustketäri" etendusele.

Paastumaarjapäev

Maaleht kirjutab täna nii:

Paastumaarjapäeval on suve silmad ja talve hambad

Paastumaarjapäeva ilm andis vihjeid, kas oodata on külma või sooja kevadet: Lüganusel öeldi, et maarjapäeval olid suve silmad, aga talve hambad. Häädemeeste kandis teati, et vanad inimesed olevat ikka ütelnud: kui öhessa ööd enne ja öhessa ööd pääle vana maarjapäeva ühtejärgi öökülm on, sis tuleja soe kevadi. Et sis on külm ühtejärgi ära ja pärast ei kõeta änam.

Ettevaatlik tuli olla magamisega - Paistus öeldi, et kes end sel hommikul kauaks magama unustab, sellele tuleb karuuni selga. Maarja-Magdaleenas öeldi, et Maarjapäeva homigu peab jooksva veega silmi pesema, siis on sul sel suvel väga vähe und. Paastumaarjapäevast algab kevadise linnupette võtmise komme - hommikul ei tohi enam ilmasöömata välja minna, et linnu esmakordsest nägemisest või kuulmisestmitte petetud saada. Martna kandis teati, et linnupette võtmine - see oli, et võeti mingit toitu kolm suutäit. Muidugi, kui olid juba söönud,siis polnud enam petet vaja võtta.

Tänase järgi vaadates on siis soe kevad tulemas? Muidugi ei tea me ju veel, kas ikka tuleb 9 öökülma ööd veel. Ilmateade on selle koha pealt paljulubav. Sooja kevade ja suve pärast olen nõus kannatama veel veidi aega talvekülma. :)

Kevadetüdruk

Selline ta ongi siis. Üks päev vana tüdruk, kes sündis siia ilma koos kevadega.

Kevad tuli?

Täna kell 13.44 hakkas kevad. Vaadates aknast välja, on seda hetkel küll raske uskuda. Võrreldes eilsega on täna kuidagi hoopis talvisem päev. Aga loodetavasti läheb ikka iga nädalaga kevadisemaks.

Titeuudised

Täna öösel kell 3.52 sündis lõpuks üks pisike piiga. Oleme teda kaua oodanud. :)
Palju õnne värsketele vanematele!

Vaheaega veetmas

Käisime täna Krissuga Harjumäel uisutamas. Ilm oli sel hetkel super! Päike paistis, linnud laulsid, jää sulas. :) No mida paremat sa veel talve viimasest päevast oodata oskad.

Kui nüüd kõik seal Keskhaigla pool ka lõpuks ometi ühele poole saaks! Pöidlad on peos ja telefon kogu aeg kõrval.

Allergia

Viimasel ajal olen tähele pannud, et mida vanemaks saan, seda allergilisemaks lähen. Arsti juurde pole viitsinud minna, sest VÄGA need allergiad ju elu ei sega ka.

Kunagi ammu-ammu, kui inimestel veel eriti allergiaid ei olnud, olin mina suviti hädas külmetusega. No järjekindlalt olin mina juulikuus nohus. Eriti hulluks muutus asi teismeeas, sest siis sai käidud malevas. Ja mis oli maleva parim osa? Eks ikka heinaaeg. Ja alati kui heina minek oli, sain mina hirrrmsa nohu. Aga no mis sa ikka teed, tuleb ära kannatada ja heina ikka edasi teha. :)
Umbes 90-te keskpaigas toimus mul äkki valgustumine. Sain äkki aru, miks ma järjekindlalt juulikuus haige olen. Eks ikka mingid kõrrelised mind kiusavad. Edaspidi lihtsalt püsisin heinaajal linnas ja olukord ei olnudki väga hull.
Siis äkki ei kannatanud ma enam kõrvarõngaid ja osasid ehteid. No selge, jällegi mingi allergiavorm, seekord ilmselt nikliallergia, aga kõrvad ei kannata mul enam ka puhast kulda, hoolimata sellest, et kõrvarõngastega on kaasa antud tõesnd, et niklit nad ei sisalda. Kuld-ja hõbekette saan siiski kanda, kui kohe koju jõudes nad kaelast ära võtan.

Ja üleeile kui me metsas käisime, tundsin, et no jälle. :S Kõigepealt hakkas nina vett sirisima, siis hakkasid ninasõõrmad kokku kleepuma (paistetama?). Kui majja tagasi jõudsime, siis kadusid need nähud hoobilt ära, aga kui kogemata peegli ette sattusin, siis nägin, et silmavalged on punased kui jänesel. Koju (ehk siis linna, eksole) tagasi jõudes läksid ka silmad korda. Meie giid metsas arvas, et mingid urvalised võivad juba õitseda küll. No mis sa ütled, kevadeti pole mul nagu midagi siiani viga olnud. :S
Elukaaslase kommentaar asjale oli: linnainimene, istugu linnas! Ilma heitgaasideta õhk võib osutuda mürgiks ilmselt :P