Talv

 

Üle mitme aasta on jälle talv nagu vanasti. Kuna paugutamine on lõppenud, saame jälle koeraga pikemaid jalutuskäike ette võtta. Isolatsioonis olles on selleks nagu aega ka. Tegelikult olen ma kodus istudes üldse liiga palju teleka ees istunud.  Viimastel aastatel ei ole eriti pikki filme vaadata viitsinud. Nüüd siis on aega ka sellega tegeleda. ☺

Uus aasta

 

Loodetavasti nii ei lähe. 😁

Meie vana-aastaõhtu oli väga tore. Nii palju külalisi kui eile, pole meil ammu olnud. Läbi arvuti küll, aga asi seegi. Telekat vaadata polnud aegagi, kogu aeg oli kellegagi vestlus pooleli. 

Tore oli ka see, et meie uues kodukohas võetakse uus aasta vastu normaalselt. Kell 12 paugutati, aga 12.20 oli paugutamine läbi. Nii tore! ☺ Mulle meeldib ilutulestikku vaadata, aga mitte öö läbi paugutamine, nagu Mustamäel viimastel aastatel kombeks oli. Igatahes koer oli täitsa rahulik ja okserallit täna öösel ei tulnud, õnneks. 

Igati kena aasta algus, kui koroona välja arvata. 

Aasta viimane päev

Rahulikku vana-aasta lõppu ja head uut aastat! 

Loodetavasti viirusest vabanemise aastat. 🎄🎆

5

 

5 pulmaaastapäeva hommikukohv. Koos karantiinis istumisega. 

2020

 

Ilusa numbriga tobe aasta hakkab lõppema. Optimist minus loodab, et loomulikult läheb nüüd paremaks. Realist aga ütleb, et see jama pole veel kaugeltki mitte läbi. No uue aasta alguses peab ju lootusrikas olema. 

Kui möödunud aastale tagasi vaadata, siis algus oli ilus. Ootasime perekonda uut beebit, oli tööd, oli võistluseid, oli pillimänge. No nagu alati on olnud. ☺

Veel veebruaris ma ei uskunud, et meie elu see viirus kuidagi muudab. Märtsi alguses oli veel Juuniorite EM iluuisutamises. Uisuliidul vedas ikka väga, sest samal ajal toimunud Saaremaa võrkpallimängust sai alguse suur haiguskolle. Uisuvõistlustest aga mitte. Kuigi Uisuliit oli võtnud reegleid väga tõsiselt ja kõik inimesed kraaditi ära. Pealtvaatajad käituvad küll ka spordialadel erinevalt. Uisuvõistlustel ainult plaksutatakse, võrkpallis ka karjutakse. Ja jäähall ilmselt kõvasti suurem ka. 

Märtsi keskel hakkas jamaks kiskuma. 13.märts oli viimane tavapärane tööpäev. Edasi läksime distantsõppele ja kevadel koos lastega enam kooli ei saanudki. Pilt tehtud üksildasel volbriõhtul. ☺

Juunist alates taastus õnneks normaalne elu. Saime juurde uue lapselapse. 

Kaks korda jõudsime isegi Soome. Esimene kord läksime lihtsalt seetõttu, et tahtsime hirmsasti reisile mina. Kasvõi Helsingisse. 😀

Teine kord käisin venna perel külas.

Ka sügis oli veel tavapärane. Sellelt aastalt nagu muud ei tahagi. Kui elu on tavaline, siis on juba kõik väga hästi.

Sain uue 1.klassi. See oli ka sel aastal lotovõit. Esimest korda loositi lapsed klassidesse ja ma olen oma klassiga väga rahul. Väga toredad lapsed ja vanemad on. 

Vanem lapselaps sai juba 6-aastaseks ja osales ka esimest korda võistlustel. Suurest vennast sai lasteaialaps. 

Mehe tütre lapsed on juba nii suured, et hirmus hakkab kohe. ☺

Ristilapsed kasvavad, on väga tublid ja asjalikud tüdrukud.

Koer on ka sel aastal enam-vähem terve olnud. Suuremaid jamasid tema tervisega pole õnneks olnud. 

Septembri lõpus saime aru, et oleks aeg kolida. Ja kuigi seda kolimisemõtet olime vaikselt mõelnud juba mitu aastat, siis seekord oli ilmselt õige aeg ja koht, sest kõik jooksis iseenesest kokku. Leidsime kaks sobivat korterit. Üks veidi odavam, aga kaugemal, teine kallim, aga sobivamas kohas. Esimese korteri, mida vaatama läksime, broneerisime kohe ära ka. Teist vaatama ei jõudnudki, saime aru, et oleme õige leidnud. Mustamäe korteri panine müüki ja arvestasime aastaga. Mõtlesime, et kes praegusel ajal ikka väga mustamäele 4-toalist korterit tahab. Korter sai müüdud sisuliselt kahe nädalaga. Vist isegi kiiremini. 16.oktoober käisime uut korterit esimest korda vaatamas ja 2.detsembril olime korteri omanikud. Oleksime varemgi olnud, aga korter sai alles siis valmis. Olime esimesed, kes võtmed kätte said. ☺

10.detsembril kolisime. Kogu aeg oli hirm, et keegi karantiini ei jääks. Selle aasta mured siis.

Detsembris oli aru saada, et valitsuses hakkab tekkima paanika. Kuidagi veidralt rahmiti piirangutega. Ühel päeval lubati üht, teisel päeval tehti vastupidiselt eelmise päeva lubadustega. 1,5 nädalat enne jõuluvaheaega ütles neil närv lõplikult üles ja koolid saadeti koduõppele. Iga kool võis ise valida mismoodi toimetab. Meie kool valis loovõppe. 

Pisikesed jõulusündmused siiski toimuvad. Vanalinn on sel aastal imeilus. Armas pisike jõuluturg, jõulukuused, kaunistatud tänavad. Kurb on vaadata tühje aknaid. Loodan, et kevadel kõik taastub. Optimist ikkagi.

Jõulud ei jäänud ära. Käisime vanemate juures nii Pirital kui ka Pärnus. Kui kuulata kui palju nemad igal pool ringi tuuseldavad, siis pole hirmugi, et meie neile viirust viime. Pigem vastupidi.

Veel mõni päev ja mööda saab üks imelik aasta. Meie pere jaoks tegelikult päris tore aasta. 

Mul on õnnestunud kuni siiani pääseda ka karantiinist. See on päris suur saavutus kui arvestada, et ma töötan kohas, kus on üle 1000 inimese. ☺

Hetkel aga jääb üle loota, et järgmisel aastal saame sellest neetud viirusest jagu. Ei tahagi nagu muud, kui et elu jätkuks nii nagu vanasti. ☺

Jõuluaeg

 

Jõuluõhtu vanemate juures. Kirikuskäik jäi sel aastal ära, aga see eest jõudsime surnuaeda.

2020 aasta jõulude juurde kuulub uus kodu.

Väike, aga armas jõuluturg.

Jõululaupäev

 

Kauneid jõule! 🎄🎁