Kolimine

 

Eelmine nädal möödus kolimise tähe all. Nädal aega vedasime autoga kaste, mida oli lõputult palju. Uskumatu, kui palju träni kahel inimesel olla võib. Palju viskasin ära, palju viisin taaskasutusse, aga ikka oli kaste üüratus koguses. Neljapäeval tuli kolimisfirma ja aitas meil rasked asjad ära viia. Korterisse jäid vaid mõned "üksikud asjad". Või vähemalt nii me arvasime. Reedel koristasin 5 tundi tühja korterit. 

Kui sa arvad, et rohkem ju midagi enam pole, vaid mõned asjad, siis selgub, et tuleb autoga veel mitu reisi ette võtta.

Kurb oli ka. Ikkagi peaaegu 16 aastat oli see korter meie kodu. Aga lõpuks oli see kahe korteri vahel pendeldamine nii tüütu, et laupäeval, lõplikult mustamäe korteri võtmeid uuele omanikule üle andes, oli juba tohutu kergendus. Ja kui tore oli tulla koju ning lihtsalt, kaks kätt taskus, tuppa minna. Poolteist nädalat olime ju ainult kaste tassinud. ☺

Neljapäeval kolisime, laupäeva õhtuks oli elamine lõpuks elatav. Kastihunnikud siiski jäävad meile seltsiks veel jaanuari lõpuni. Alles siis peaks köök tulema. Seega päris korda peaks me kodu alles veebruari alguseks saama. 

Advendiaeg

Käes on mu peaaegu (kevad meeldib siiski rohkem) lemmikaeg aastas. Jõulud ja jõuluootuse aeg. 

Päkapikud, jõulukalender ja glögi.

Aga sel aastal näeb mu kodu hetkel välja selline. Ja enne jaanuarit pole isegi mitte lootust, et paremaks võiks minna.

Põhjus ei ole iseenesest halb - uus kodu juba ootab me kolimist - aga mulle ei meeldi segadus ja kastide otsas elamine.

Terve tuba võib olla kaste täis, aga jõulukalender, glögi ja aknaküünlad peavad ikka omal kohal olema. Seda kommet ei saa ometi muuta. :)

 

Advendiaeg on käes

 

2020 aasta jõuluvana. 

Esimesed piparkoogid

Selle aasta esimesed (ja võimalik et ka viimased) piparkoogid.

Tüütu november

 

Novembrikuu kolmas laupäev. Hall, vihmane ja õhtuks lubas tormi. 

Hommik algas üle pika aja jälle oravajahiga. Ei saanudki aru, kas oli üks kiire orav või oli neid kaks. Igatahes kasukas hakkab halliks minema ja saba on väga kohev. Selle järgi võiks oletada, et külm ja lumine talv on tulemas.

Muidu on igav nagu alati novembris. Eile panin jõuluasjad välja. Täpselt nädal enne 1.adventi. 

Tööl on hetkel kõik vanaviisi. Peaks veel neli nädalat vastu, siis hakkab jõuluvaheaeg ja lapsed ehk püsivad kodus. Hetkel ei teagi mida arvata. Vaatan kuidas soomlased peavad rõõmsalt pikkujouluid, trennid ja koolid töötavad ning haigus püsib paremini kontrolli all kui meil. Meil on tungivalt soovitatud kõik peod ära jätta ja haigus ikka vohab edasi. Eks paari nädala pärast ole näha, kas maskikandmine aitab. Täna poes vaatasin, et umbes 2/3 inimestest kandsid maski. 

9 päeva pärast saab jõulukalendrit avama hakata. Midagi positiivset siia igavasse pimedasse novembrisse. ☺

Anna Karenina

 

Septembris käisime vaatamas Estonias "Anna Karenina" etendust. Ega midagi öelda ei olegi kui üks suurepärane etendus. Väga selge ja arusaadav. Ka balletikauge inimene peaks sellest etendusest hästi aru saama. Kui võimalik, siis soovitan vaatama minna. Ise kavatsen küll korra veel minna, seekord mehe ka kaasa võtta. ☺

Esimene võistlus

 

Vahepeal oli meil selline tähtis sündmus, nagu lapselapse esimene võistlus. Kõige olulisem võistluse juures on muidugi kleit ja soeng (ega täiskasvanutel teisiti pole :D). 

Võitlus nii väikestele on selline nunnu. Toimub 2/3 jääl, samal aja on terve grupp korraga jääl. Hilisemad võistlejad teevad samal ajal sooja. 

Ausalt öeldes olin valmis ka selleks, et hetk enne jääle minekut üeldakse mulle, et tegelikult ta ikka ei taha võistleda. Aga ilmselt aitas kambavaim. Võistlejaid oli nende uisurühmast koguni kolm. Koos tehti sooja, koos imetleti üksteise kleite ja soenguid ning koos mingi rõõmsalt jääle. Jääle läksid nagu päris sportlased, kohe hakkasid trenni tegema ja oma elemente harjutama. Nii naljakas oli vaadata. Nad olid nii asjalikud, teadsid mida teha. Treener oli ka muidugi jääl ja aitas, aga ikkagi.

Esimene võistlus läbi. Kiss&Cry nurk. Sinna jõudsime küll alles siis kui juba punktid olid öeldud ja järgmine võistleja sõitis.Aga vähemalt pildi tegime. :)

Stardivalmis. Kohe hakkab sõitma. Natuke kippus kiirustama, eks närv oli veidi sees. Aga tegelikult suhtusid kõik tüdrukud kuidagi väga mõnusalt oma võistlusesse. Pigem olid elevil kui närveerisid.

Kõik teevad veel sooja, meie Tupsul on juba dressipluus ära võetud. Ta oli teine kes jääle läks.

See hetk kus just mindi jääle sooja tegema. Dressipluuski on veel seljas.

Autasustamisel said kõik võistlejad medali, diplomi ja lillekimbu. Seetõttu ilmselt ei olnudki keegi oma koha üle ka kurb. 

Ma unustan kogu aeg ära, et see uuenenud Blogger paigutab pildid üles vastupidiselt valitutele. Seega tuleb pilte vaadata alt üles.