12 päeva jõuludeni

 Ei taha üldse viriseda, aga sel aastal on kuidagi raske jõululainele saada. Kuigi kõik on tehtud nagu alati. Kodu kaunistatud, klass samuti. Jõulukalendrid on, piparkookegi olen sel aastal juba korra teinud. Aga jõulutunne, seda ei ole.

 Eelmisel nädalavahetusel sai kiire käik Stockholmi tehtud. Ega kruiisiga muidugi midagi eriti teha ei jõudnudki. Isegi poodidesse ei jõudnud. Lossis käisime ja jõuluturul ja kiire kohvikuskäik ja oligi kõik.

Laeva mängutoas Lotte ja Brunoga. Bruno oli tore, aga Lotte oli selline imelik veidi. Absoluutselt ei suhelnud lastega. Algul mõtlesin, et äkki on rootslane ja ei räägi eesti keelt, aga ta ei rääkinud ka rootsi lastega. Meie Tupsu vaatas veidi aega Lottet ja ütles, et see pole õige Lotte. Õige Lotte ei ole nii kurja näoga. 😂
Üldse on kuidagi Stockholm mulle sel aastal refrääniks saanud. Iga natukese aja tagant leian end jälle seal. Vahepeal oli mitmeaastane paus, kui kordagi Rootsi ei jõudnud. Sel aastal oli siis hoopis teistpidi. Helsingisse jõudsin vaid korra ja sedagi läbisõidul olles.
Aga üldiselt on jälle neljapäev ja nädal peaaegu läbi. Vaid üks nädal veel ongi jäänud ja siis algab vaheaeg. Ja jõulud. 🎄

Novembri viimasel õhtul...

...käisime kuulamas Sulliwan unplugged’i taasühinemise ja (ma ei saanudki lõpuks aru mitmenda) sünnipäeva tähistamise kontserti. Kontsert oli lihtsalt suurepärane! Seal laulab vaat et mu kõige lemmikum eesti laulja. Mitte et mul eriti üldse lemmiklauljaid väga oleks. Aga Maku on laval võrratu! Laulab hästi ja on laval selline muhe ja vaba. Laulud on ka head. Kui nad veel esinevad (lubasid küll), siis tasub kuulama minna küll. ☺

1.advent

Lõpuks ometi on käes detsember. Ja eile õhtul sadas ka Tallinnas maha selle talve esimene lumi.
1.advendi hommik on valge ja isegi veidi päikest on näha. Plaanin täna ka esimesed piparkoogid küpsetada. 🎄

Jõuluootus

On aeg toad ära kaunistada, järgmisel pühapäeval on juba 1.advent. 🎄

Hilissügis

10 päeva veel ja saabki jõulukalendrit avama hakata. ☺
Eelmisel reedel hoidsin ennast peaaegu küüntega tooli küljes kinni, et mitte jõulukaunistusi välja tuua. Aga ülehomme ei hoia mind enam miski kinni. Aknaküünlad teevad selle pimeda aja veidikenegi valgemaks. Täna oli küll nii, et hommikul tööle minnes oli pime, koju tulles oli pime ja päeval oli samuti pime.

Mardipäev

Pime, sombune ja porine. No tegelikult selline nagu alati.
Lisaks on täna ka isadepäev. Läheme varsti mu vanematele külla.

Eile käisin lapsega "Mõmmi ja aabitsat" vaatamas. Tänu tööle satun ma üsna sageli lasteetendustele. Aga seekord oli see tõeline kultuurišokk. 😐
Näitlejaid ei olnud peaaegu kuuldagi, sest lärm saalis oli nii suur. Lapsed rääkisid kõva häälega, beebid nutsid (miks peaks imik üldse teatris kaasas olema?), üks ema sõi koos pojaga saalis jäätist. 😯
Kuidas peaksid lapsed õppima teatris käituma, kui nende vanemad neid ei õpeta?
Etendus ise oli minu meelest tore. Minu lapsepõlv muidugi. Aga näitlejatest oli kahju, ilmselt ei ole laval olla väga tore, kui saalis suur lärm on.  Rebase Rein oli äge. Ma natuke pelgasin, et pole enam see Rein, aga oli ikka. Ja laulud ja tegevus olid omaagsest lavastusest. Minu Tupsule teater täitsa meeldis, eriti kaasatantsimise koht.

Tänases Anu saates tehti reklaami "Sipsiku" multikale. See tundus ka väga nostalgiline olevat. Igatahes tegelased nägid välja samasugused nagu esimeses "Sipsiku" raamatus. Ei jõua kohe veebruarit ära oodata. 20.veebruaril pidi esilinastus olema.

Novembrikuu teine reede

On täiesti tavaline reede, novembrikuu teine. Kolmandik novembrist saab ka kohe läbi.
See nädal on küll üks suhteliselt hullumeelne nädal - mitte ühtegi päeva polnud, kus midagi ei toimu. Et nagu tuledki rahulikult peale tööd koju ja ongi kõik. Nädala alguses oli kolm päeva sõbranna Otepäält meil, siis oli koolis isadepäeva tähistamine. Täna ja homme tulevad külalised, homme üks väike teatrikülastus ka veel lisaks. Ja pühapäeval plaan minu vanemate juurde minna. Esmaspäeva olen ka juba kinni planeerinud, aga teisipäevast ehk hakkab rahulikum aeg pihta. :)

 Eelmisel neljapäeval külastasime klassiga Energiakeskust. Hoolimata sellest, et keegi selle maha tegi ja soovitas pigem mitte minna, siis minule täitsa meeldis.

 Ja tundus, et lastele ka. Kolm tundi kadus nagu lennates.