Pilt võistlustelt

Auguga varbas. 😂
Treeneri kommentaar oli: paar ilusat sirutust oli ka. Paar! Terve kava kohta. Aga hea, et paargi sirutust välja tuli. Naeratus ja pea püsti sõitmine jäi nii kui nii ära. ☺

Tehtud!

Elu parim tulemus! 😀
Mitte, et sõit vigadeta oleks läinud. Aga väga head punktid sain! Järgmisel laupäeval on veel üks võistlus ees. Nüüd pean veel pingutama ja pisiasjad veel ära parandama. ☺

Gliss Open 2018

Homme on täiskasvanute võistlus. 😮

Pühade lõpp

Eilsel kolmekuningapäeval said kõik jõuluasjad kokku korjatud ja pühad lõppenuks kuulutatud. Või peaaegu kõik jõuluasjad, sest köögikardina ja jõulutassid jätan veel küünlapäevani välja.
Aga üldiselt hakkab nüüd pigem kevadeootus. :)

Ja suur sünnipäevade aeg.
Ning võistlused. Järgmisel nädala on juba Gliss Open ja ülejärgmisel Juna Cup. Täna on trennis võistluste peaproov. Võistlusteks valmistuda on iseenesest tore, aga võistluseelsel ajal mõtlen ma alati, et miks ma seda teen? Kui võistlus läbi, siis tean, miks ma seda teen, sest pärast võistlust on selline eufooriline tunne sees. Isegi siis kui võistlus ebaõnnestus, ikka on tunne iseenest hea. :)

Aga homsest hakkab peale siis jälle argipäev.

Pulmaaastapäev

Vana aasta lõpus tähistasime vaikselt ka pulmaastapäeva. Ikka Sesoonis. Ja pideva paugutamise tõttu võtsime loomulikult ka koera kaasa. Ei saa värisevat koera ju üksi koju jätta. Õnneks on ta kogenud kohvikuskäia ja seal oskab hästi käituda. Ja teiseks on Sesoon nii armas koht, et sinna on koerad lubatud, tuuakse veel kausiga vettki koerale.

Algas juubeliaasta

Meie koolis siis niiviisi. Õigemini, nii lõpetasime esimest poolaastat.

Nii veidralt, nagu sel aastal pole uus aasta mulle veel tulnud. No koera haigusega siis. terve eilne päev läks niisama uimerdamise ja koera valvamise nahka. Täna tahtsin asjalikuks hakata. Kuna mul on täna viimane vaba päev, siis mõtlesin, et koristan ja käin koeraga jalutamas (loodetavasti on paugustmine lõppenud) ja vahelduse mõttes loen ka töö meilid ära.
No sinna ta läks. Tegin jupp aega tööd, sest meile sai viimati loetus enne jõule. Aga nüüd üritan ikkagi koeraga õue minna. Viimased paart nädalat piirdub päevane ja õhtune õueskäik meil ühe postiga. Kui ühe korra jalga tõstetud, siis kohe ots ringi ja kiiresti kodu poole. Hommik on ainuke aeg, kui ta on nõus vähe pikemale tiirule tulema.

No loota ju võib, et kui aasta esimene päev läheb aiataha, siis ülejäänud aasta lihtsalt peab parem tulema. :)

Aasta 2017

Uue aasta esimene tööpäev on juba kätte jõudnud, aga minul veel vana aasta kokkuvõtegi tegemata.
Ega midagi uut eriti muidugi ei ole kirjutada ka. Läks nagu mitmeid teised aastad enne gi läinud on. Õnneks meie peresiseselt ikka rahulikult. No üht teist uut oli ikka ka.
Lapselaps kasvab kiiresti. Uisutab ja laulab. Nüüd selgus, et tantsimine vist meeldib ka. :)
Vanem poeg lõpetas ülikooli, aga kuna jätkab magistriõppes, siis nagu muutust ei olnudki. :)
Tütar valis omale uue ja täiesti teistsuguse eriala. Aga tundub, et talle see sobib. Ja mis kõige tähtsam: see oli tema lapsepõlveunistus. Saab palju reisida ja minu lennuhirmu kohta ei küsi keegi midagi. :) Tõsi, ma olen selle poole aasta jooksul õppinud sellest mööda vaatama/mõtlema. Ma ei mõtle sellele, et mul laps htkel lendab, vaid ta on tööl. Ja siis ma ei lähegi selle mõtte peale higiseks. helistada ma talle enam ei taha, sest kui telefon on väljalülitatud, hakkab mul kohe paanikanupp tööle, mis siis, et ma tean: ta on lihtsalt tööl. :) Aga suhtleme enamasti muid kanaleid pidi, ilma helistamata.
Lisaks sellele kolis tütar ka kodust välja. Ehk siis olemegi nüüd mehega kahekesi. Ja koer. Koera tervis oli terve aasta korras. Kuni eilseni. 1.jaanuari öösel hakkas jälle oksendama.Hetkel veel arsti juurde pole läinud, ikka loodame ju, et läheb paremaks, kaua ta ikka oksendab, eriti kui eelnevatest kordast jääb seekord vesi sisse, ehk siis tilguti alla pole vaja viia. Ja seekord me teame kindlalt, et midagi kahtlast ta ei söönud. millest see jama jälle tekkis, ei teagi.Närvidest? Sest paugutati ju teve öö.
Muid muutuseid õnneks ei ole, mõned võistlused, mõned esinemised (mehel siis) mahtusid sellesse aastasse. Kehv talv, külm kevad ja veel külmem suvi. Nüüd ootame lund.

Mõnes mõttes oli ka raske aasta, sest lähedasi tabas mitu mõttetut õnnetust. nii vanem vennapoeg kui vanem ristitütar said mänguhoos väga raskelt vigastada (õnnetused ei juhtunud ühekorraga). Nüüd on õnneks mõlemal see möödas või peaaegu möödas, aga ikkagi, mänguhoos saab laps nii vigastada, et on nädal aega inensiivis ja pärast pool aastat ei saa oma hobiga tegeleda, see on ju päris jube.

Aasta alguses käisin reisil. Rohkem sel aastal kuhugi kaugemale ei jõudnudki.
Aga eks selle reisimisega aega on ka. :)

Selline kiire ja hüplev ülevaade möödunud aastast sai selline. :)

Head uut aastat!