reede, 31. detsember 2010

Head vana-aasta lõppu!

Toredat aastavahetust ja head uut aastat!

neljapäev, 30. detsember 2010

Pählipureja



Käisime eile Krisssuga vaatamas Pähklipurejat. Mitmendat korda, ega seda enam mäletagi. Vist 6. Seekordne Pählipureja on Estonias tehtud väga lihtsaks. Igale inimesel vaatamiskohaseks. Sihtgrupp on küll vist hoopis lapsed, aga lapsi nii palju ei olnudki, ikka rohkem täiskasvanud. Oli veidi koomiliseks tehtud (rotid lehvitasid valget allandmislippu) ja sissejuhatus oli ehk veidi pikk, aga sellist sagimist, laste omavahelist nääklemist on jälle lastel ehk lihtsam ja huvitavam vaadata. Esimene vaatus rohkem lastele, teine täiskasvanutele. Nii, et igaühe jaoks midagi. Ja tore oli näha, et üle aastate tohivad nad jälle etendustes kasutada balletikooli lapsi. Lapsed laval teevad ikka asja lõbusamaks. :)

Leidsin ühe videolõigukese Pähklipurejast Age Oksa ja Toomas Eduri tantsuga.

Aasta 2010


Jälle on aasta möödas. Kuidagi ruttu läks. Mis siis sellest aastast meenutada oleks...
See aasta oli meie peres muutuste aasta.

Vikerkaare taha läks meie Kersi, meie pere liige viimasel 12 aastal. Oleme õppinud elama ilma koerata, harjumatu on.

Kodust kolis välja me noorem poeg. Augusti lõpus leidsid noored, et on piisavalt vanad ja iseseisvad omaette elamiseks. Ja tuleb välja, et neil oli täiesti õigus. Tundub, et saavad ilma meieta suurepäraselt hakkama. Õnneks elavad nad meile piisavalt lähedal ja vähealt poeg käib sageli kodust läbi (toob riideid pessu), miniat näeme harvemini.
Vanem poeg elas suvel mitu kuud Küprosel. Samuti said hakkama, ka mina sain hakkama teadmisega, et mu laps on nii kaugel ja üksi ja ma ei saagi vajadusel kohale lennata ja abistama hakata. :)
Pesamunal on käsil põhikooli viimane klass ja eks seegi ole paras katusmus nii lapsele kui ka mulle.
Muidu läheb noortel hästi, käivad koolis, trennis - tundub et on oma eludega rahul. Ja kui lastel on hästi, siis on hästi ka minul.
Meil elukaaslasega on jätkuvalt kõik vanaviisi: on tööd, on huvialasid. Saame piisvalt puhata ja mängida ka. :)
Sigudikuga on kõik korras.

Vanematel ja venna perel läheb kõik hästi. Kuigi elavad kahe riigi vahel, saab siiski tõdeda, et kõik sujub ja polegi nii hull kui alguses tundus.

Käisime suvel Soomes-Rootsis-Norras. Oli vahva reis, ma polnudki enne nii kaugel põhjas käinud. Ka jõuluvana juures käisime ära, mis siis, et oli alles suvi. Nüüd tahaks ka talvel korra põhjamaale minna ja sügisel ka.

Ristitütar kasvab, saab varsti juba 3-aastaseks. Elukaaslane sai vanaisaks, sõpruskonnas sündis mitu beebit. :)

Oli kaks lumeupustus: aasta alguses ja lõpus, oli mõnus kuum suvi.

Elasime suvel üle ränga liiklusõnnetuse, meil vaid mõned marrastused-sinikad. Meie jaoks õnnelik õnnestus, vastutulnud auto jaoks kahjuks äärmiselt traagiline. Nägin kui lihtsalt võib elu muutuda või hoopis otsa saada.

Nii hull aasta õnneks ei olnud kui horoskoobid lubasid. :)

Jälle sajab


Täna hommikul sadas lund lausa selgest taevast.

Meie kuusk


Sel aastal tundub olevat kuuskedega veidi kehvasti. Vähemalt Tallinnas. Kui mina 23.detsembril plaanisin minna kuuske ostma, siis minu suureks üllatuseks meie igaaastasel kuusemüügiplatsil kuuski ei olnudki. Kuna pidin vähepeal Premia jäähallis Gerli medalit puhitsemas käima, siis sattusin õnneks möödaminnes kohts, kus ikkagi kuuski müüdi. Kuni mina lõpuks kuuske ostma jõudsin, oli vahepeal pimedaks läinud. Käsikaudu leidsin kuuse (ühe ja ainsa sobivas pikkuses sellel platsil, teised olid liiga pisikesed). Kui müüjatele ütlesin, et seda kuuske tahtsin, siis jäin nood vait, ja nihelesid vaid. Küsisin siis, et kas see kuusk polegi müügiks. Vastus oli: see on nii kole kuusk, et me ei oska talle hinda pannagi. :)
Hakkasid siis selle peale püüdlikult sebima, küsisid missugune kuusejalg mul kodus on ja tegid mulle kuuse täpselt kuusejala kaoks parajaks. Jupi alt võtsid ka maha, et kuusk ikka vett kätte korralikult saaks. Kodus oli tõesti vaja vaid kuusk jalga torgata, kõik sobis. Ja seda kõike vaid 150 krooni eest. :)

Kusjuures, minu meelest pole meie kuusel häda midagi.

pühapäev, 26. detsember 2010

Kuuseehted


Kuna meil täiesti iseseisvalt on läinud suve jooksul kastis katki üks väga vana ehe, siis mõtlesin, et pildistan üles mõned vanemad ehted. Klaas on kahjuks selline habras ja kaduv materjal. See siil on päris minu last lapsepõlvest, ehk siis vanust peaks tal olema oma 20 aastat. Tagant paistab kaugelt ka roheline kass, kellel samuti vanust 20 aastat.


See ehe on aga minu ema lapsepõlvest, ehk siis ligi 60-aastane.

See käbi ...

...ja see roosa pall on ka minu ema lapsepõlvest. Minu lapsepõlve lemmik. Kas roosa värvi pärast? :)
Seda roosat kahtlustatakse ka, et see võib olla isegi pärit minu vanaema lapsepõlvest, aga vanaema enam täpselt ei mäleta isegi. Üks seen vanaema lapsepõlvest aga läks sel suvel täitsa iseenesest ja üksi karbis katki.

See pall on minu lapsepõlvest. Samuti mu suur lemmik. Ema mäletamise järgi olla ta selle ehte (koos paljudes teistega) ostnud aastal 1973. Saksa omad olid olnud. :)

Jõuluõhtu


Rahulikke jõule!