kolmapäev, 3. juuni 2009

Ja ongi kõik...


Niisugune nägi välja õpetaja kraanikauss 1.septembril.


Ja selline nägi välja minu aknalaud täna. Ja see polnud veel kõik, ka kraanikausis oli lilli. Kõige ees on nimeline tass kooli poolt. Et kohviruumis enam tassidega segadust poleks. :)

See viimane päev (kooli) aastas on alati tore, aga ka kurb. Loodan, et kõikide õpilastega kohtume sügisel ikka uuesti. Ja silm läks kohe märjaks, kui lapsed rahulolevalt ütelsid, et tore, et just mina nende uueks klassijuhatajaks sain.

esmaspäev, 1. juuni 2009

Lõpuks ometi suvi!


Tänasest siis algas suvi. No ei loe siin mingi kalender, see lihtsalt on nii, et suvekuud on juuni, juuli ja august. Isegi võililled on ära õitsenud. Peaaegu.


Raudrohi on üle meetri pikk juba.


Ja sirelid õitsevad. Terve õu lõhnab. Ning lõpuks ometi on soe. Mulle ikka aeg-ajalt tundub, et ma olen täiesti valesse kliimavöötmesse sündinud. Mida soojem on, seda paremini ma end tunnen. Isegi Sevillas 42 kraadi juures tundsin ma end ülihästi. No hea küll, mäkke ronimine sellise kuumusega ei olnud kege, aga kui tippu jõudsime, siis oli ju mõnus.

Ei taha mitte mõeldagi, et homsest ähvardatakse see mõnus kuumus kinni keerata. Ehk ilmateade ikka eksib?

kolmapäev, 27. mai 2009

20!


Uskumatu, aga tõsi, täna saab 20 minu vanem laps. Peaaegu 2 meetrit pikk, aga ikka laps. :)

Kui ta sündis, oli 1989.aasta kõige kuumem päev. Ja Eestis möllas beebibuum. Samal päeval sündis Pelgulinna haiglas vähemalt 7 last. Ja kuumust oli 27 kraadi varjus.
Sten sündis 27.mail õhtupoolikul kell 18.45.

Kuna ta oli noorte vanemate esimene laps, siis sai ta oma lapsepõlves ikka vaeva ka näha. Tagantjärele mõtlen ikka, et ta sai ikka "suureks" väga ruttu. Kui ta suureks vennaks sai, siis oli ta 1 aasta ja 1 kuu vana. Samas oli ta väga asjalik"suur" vend, tõi mulle kapist kuivad püksid beebile, sai isegi lutipudeli hoidmisega hakkama. :)

Kui poisid suuremaks kasvasid, siis oli Stenis alati olemas vastutustunne. Kui väikevend midagi valesti tegi, tuli ta mulle seda kohe ütlema. Juba koolipoisinagi oli nii, et kui Stenile sai antud mingi ülesanne (näiteks Krissu lasteaiast koju tuua), siis ma võisin olla kindel, et see ülesanne on täidetud. Noorema poisiga nii kindel olla ei saanud, alati tuli üle kontrollida. :)
Ka õppimisega läks Stenil koolis alati kuidagi ise kõik. Prantsuse Lütseumi sai ta sisse nii, et kodus ei harjutanud midagi, lihtsalt läksime katsetele. No tegelikult ta klassijuhataja oli see, kes käskis katsetele minna. Õppimine läks veidi käest ära alles gümnaasiumis, aga seal ilmselt oli juba laiskus see, mis segas.

Lapsepõlves oli Sten hea kergejõustiklane, tegelikult hea jooksja. Kui ta otsustas, et enam ei taha trennis käia, siis treener veel mitu aastat saatis mulle ühe tuttava kaudu sõna, et ta ootaks ikka teda trenni tagasi. Aga Stenil tekkis hoopis rallisõidu huvi. Mitu aastat tegeles hoopis rallisõiduga. Tänu millele ilmselt sai ta ka autojuhiload esimese katsega kohe kätte.

Hetkel õpib Sten ülikoolis, alal kuhu ta kõige enam sisse saada soovis. Spordiala, millega tegeleb on hoopis tai poks. Mulle see tai poks just eriti ei meeldi, samuti keeldun ma minemast tema võistlustele, aga kui talle endale see meeldib, siis on mul ainult hea meel. :)

Palju õnne sünnipäevaks, kallis poja! :)

Pilt on aastast 2003, kui mu lapsed olid alles väikesed.


pühapäev, 24. mai 2009

Ja ongi käes kooliaasta lõpp


Uskumatu küll, aga ongi kätte jõudnud kooliaasta vahvaim aeg - projektinädalad. Külastasime klassiga KUMUt. Tore, et muuseumid on võtnud omale südameasjaks lastele muuseumiskäiku huvitavaks ja lastepäraseks muuta. Varem olen ma selliseid muuseumikülastusi vaid välismaal näinud, nüüd kogesin, et ka Eestis on sellist teed mindud. Vahva!

Tärkamine ja ärkamine :)


Kevad on üldse üks suur ärkamine. See, et kevad jahedamapoolne on, on minu meelest tore. Kui on jahedad ilmad, jätkub õiteilu kauemaks.



Aga on ka teistsugust ärkamist. Siin meie Kersi eile hommikul enne 11. Minul tuli mõte, et võiks ehk õue minna. Tema vedas korraks silma lahti ja...


...vaatas otsa uniselt, ning pani sila kinni tagasi ja magas edasi. Iga koerapidaja unistuste koer, kas pole? Ei mingit varast äratust, et õue minna.
Tõele au andes peab aga ära märkima, et kõik hommikud pole vennad. Täna kondas ta küünte krõbinal juba kümna paiku ringi, siis aga otsustas uuesti edasi magada. :)

Fotojahi alla ma siiski ei lingi, sest teistel on nii vapustavalt ilusad pildid. :)

reede, 22. mai 2009

Maikuu


Käes on aasta kõige ilusam aeg. Lühiksed valged ööd ja juba (enam-vähem) soojad ilmad. Puhkus on ka kohe-kohe peale hakkamas, aga siiski veel käid tööl ja tead, et kohe-kohe... :)
Samas on tööl kerge minnalaskmis meeleolu. Kõik on veidi rabedad ja samas heas tujus.
Täna oli koolis lõpukell. Mulle kohe ei meeldi sellised lõpu-asjad. Mul läheb alati meel härdaks ja mõtlen, et alles nad ju olid väikesed ja nüüd juba lähevad. Silm läheb kohe märjaks. Aga elu läheb edasi. Sügisel tulevad uued pisikesed peale ja kõik kordub: 1.september-jõulupidu-kevadine aktus.

kolmapäev, 20. mai 2009

Teismelised



Miks arvavad teismelised, et kui neile mingi mõte pähe kargab, siis peab see kohe nüüd ja praegu teostatud saama? Kui ei saa, siis on jama majas ja uksed pauguvad. Kas geelküüned 14-aastasel sporditüdrukul on tõesti nii hädavajalikud??