Tiia välja pandud aarded viisid minugi mõtted nõude peale. Rahaliselt on nad väärtusetud, aga väärtuslikuks minu jaoks teevad nad mälestused. Kann ja klaas (alles on kõigest üksainus) on vanad ligi 35 aastat. Ja ma mäletan siiani kuidas me vanaemaga kahekesi neid kaunistasime vesipiltidega. See oli igavesti peen töö, et need vesipildid klaasi peale tervena saada. :)
Ühe suure pildi panime ka külmutuskapi peale. See seisab seal tervena siiani, sest meie kokkuhoidlik vanaema pole nõus töötava külmkapi asemel maakoju uut ostma. :)
