Juba kuu on möödas

 

Juba kuu on möödas sellest hommikust, kui abikaasa ütles, et Venemaa pommitab Ukrainat. Terve esimene päev ei suutnud ma eriti midagi muud teha, kui muudkui vaatasin uudiseid. Õnneks tulid lapsed õhtul sööma ja pidin ikka liigutama hakkama. 

Olin üldiselt seda meelt, et ei uskunud viimase hetkeni, et Venemaa reaalselt ka ründab. Arvasin, et küllap plaanivad omale Krimmi maismaateed “rajama” hakata. Ma tegelikult ei saa siiani aru Venemaa motiividest. Nad ei saa seda sõda ju võita? Milleks siis see kõik? 💁

Pildi leidsin FBst, aga autorit ei tea. 

Märts

 

Ei olegi nagu tahtmist siia midagi kirjutada. Olin ka üks nendest inimestest, kes arvas/lootis, et Venemaa reaalselt ju ometi ründa Ukrainat. Ja kui see siiski juhtus, siis tunnen seda kõike telekast vaadates sellist viha. Mul elab täditütar oma perega Moskvas, aga ma ei taha isegi teada, kuidas neil seal läheb. Tegelikult ma tean, et neil läheb halvasti. Nemad on need, kes sanktsioonidega esimesena pihta saavad. Ilmselt kaotavad nad oma töö. Ma tean, et nad ei ole milleski süüdi, aga ikka olen vihane. Ja tõesti loodan, et Venemaa majandus kokku kukub. Ehk see aitab kaasa sõja lõpetamisele. 

Vaatasin Zürichi lennujaamas kahjurõõmsalt tühistatud Moskva lendu. Ja tunnen rõõmu, kui vene sportlasi võistlustelt välja jäetakse.