Suvehetked

 

Ma ei ole veel ikka lõplikult ära harjunud mõttega, et ma elan maal. Väga linna lähedal küll, aga ikkagi maal. 

Rattaga sõites satume pidevalt väga “maale”, nagu lapsepõlves, kui Lagedi vanaema juures olime. 😊

Kahjuks küll tundub, et kõik need põllud on varsti maju täis ehitatud.

Kohtumine rästikuga. Magas keset kergliiklusteed.Pärast seda kõnnin ma ainult tee keskel. Eile tahtsin lilli korjata, aga julgesin seda teha vaid nii, et ise seisin kergliiklusteel. Muru peale minna enam ei julge.

Kui lihtne oli elu lapsena. Ei mingit puugi ega madudehirmu. 🙈